Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 13:24-37
Jeesus õhutab valvama24Kuid neil päevil pärast seda ahistust pimeneb päike ja kuu ei anna oma kuma
25ning tähed on taevast kukkumas ja taeva vägesid kõigutatakse.
26Ja siis nähakse Inimese Poega tulevat pilvedes suure väe ja kirkusega.
27Ja siis ta läkitab inglid ja kogub kokku oma valitud neljast tuulest, maa äärest taeva ääreni.
28Ent viigipuust õppige võrdumit: kui selle okstele tärkavad noored võrsed ja ajavad lehti, siis te tunnete ära, et suvi on lähedal -
29nõnda ka teie, kui te näete seda kõike sündivat, tundke ära, et tema on lähedal, ukse taga.
30Tõesti, ma ütlen teile, see sugupõlv ei kao, enne kui kõik see on sündinud.
31Taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi!
32Seda päeva või tundi ei tea aga keegi, ei inglidki taevas ega Poeg, ainult Isa üksi.
33Vaadake ette, valvake, sest teie ei tea, millal see aeg on käes!
34Nii nagu inimene, kes reisis võõrsile ja jättis oma maja, andes sulastele meelevalla, igaühele tema töö, ja uksehoidjal käskides valvata,
35nõnda valvake nüüd, sest te ei tea, millal majaisand tuleb, kas õhtul või keskööl või kukelaulu ajal või varahommikul,
36et ta äkitselt tulles ei leiaks teid magamas.
37Aga mida ma ütlen teile, ütlen kõigile: Valvake!”
Hoolimata 32. salmis öeldust on tähelepanväärne, et läbi ajaloo on nii palju inimesed püüdnud ennustada aega millal Jeesus tuleb tagasi, ning paljudel oli selleks tähtajaks 2000. aasta. Väga erinevad inimesed bagu Isaac Newton, jutlustaja Jonathan Edwards või Unifitseeritud kiriku juht Sun Myung Moon - kõik seadsid tähtajaks aasta 2000. Taganjärele on selliseid arvamusi lihtne pilgata, kuid võibolla peaksime hoopis küsima, kes meie valvelolek Jeesuse taastuleku suhtes on samal määral teravdatud? Valvel olemine ongi tänase teksti peateema (s 33-37).
Me peaksime Jeesuse taastulemises olema sama kindlad kui oleme pungade puhkemise osas kevadel - ka viigipuul ja selles, et siis tuleb suvi. Tunnustähed, millest räägitakse salmides 5-23 leidsid aset esimeste kuulajate eluajal (s 30) ning neid sündmusi jagub läbi ajaloo. Samas ei tohiks neisse suhtuda kui märkidesse mis viitavad kohesele taastulekule. Fraas “tema on lähedal, ukse taga” (s 29) pidi tähendama, et lõpp on kindel, mitte aga, et lõppu saaks kuidagi välja arvutada. Seda lõpu tulemise kindlust rõhutatakse veelgi läbi Jeesuse sõnade Tema sõnade hävimatusest ja kestmisest (s 31).
Milleski kindel olemine ei tohiks aga iial toita lõtvust; kindlus tuleviku osas ei peaks andma luba kuidagimoodi sinnapoole lihtsalt loovida - sarnaselt olukorraga, kus teame, et suundume toeka pesnioni poole ning seepärast kaotame huvi ja motivatsiooni antud hetkes tööd teha. Jeesus ei õpetanud salmides 26 ja 27, et Tema tagasitulek saab olema kohene, vaid, et tuleks jätkuvalt pidada silmas aega, mil meil tuleb vastust anda (vastutada) meile “määratud ülesande” täitmise eest (s 34). Jeesuse taastuleku reaalsuse osas “uinumine” ja eemaldumine, pälvib Jeesuselt kohese manitsuse (s 33).
Positiivselt poolelt vaadates aga on maailmas, kus kõik on katki ning ei leita enam mõtet ei elamisele - meil inimestele sõnum Kuningast, kes tuleb tagasi et rajada uus maailm ning õigsuse ajajärk.
Selle kommentaari autor: Andy Bathgate