Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Pöörane ekstravagantsus

Kolmapäev, 1. Aprill 2020

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 14:1-11

Vandenõu Jeesuse tapmiseks
1Aga kahe päeva pärast oli paasa- ja hapnemata leibade püha ning ülempreestrid ja kirjatundjad pidasid aru, kuidas Jeesust kavalusega kinni võtta ja tappa,
2sest nad ütlesid: „Teda ei tohi kinni võtta pühade ajal, sest muidu hakkab rahvas mässama.”
Jeesust salvitakse
3Ja Jeesus oli Betaanias pidalitõbise Siimona majas. Kui ta istus lauas, tuli naine, kellel oli alabasternõu ehtsa ja kalli nardisalviga. Ta murdis alabasternõu katki ja valas salvi Jeesuse pea peale.
4Aga seal olid mõned, kes nurisesid õige pahase meelega omavahel: „Milleks see salvi raiskamine?
5Selle salvi oleks võinud ju müüa rohkem kui kolmesaja teenari eest ja raha anda vaestele.” Ja nad tõrelesid naisega.
6Aga Jeesus ütles: „Jätke ta rahule! Miks te tülitate teda? Ta on teinud mulle kauni teo.
7Vaeseid on teie juures ju alati, ning kui te tahate, võite teha neile head - mind aga ei ole teil alati.
8Ta on teinud, mis ta võis: ta on ette salvinud mu ihu matmiseks.
9Aga tõesti, ma ütlen teile, kus iganes kogu maailmas evangeeliumi kuulutatakse, kõneldakse ka tema mälestuseks sellest, mida ta on teinud.”
Juudas reedab Jeesuse
10Aga Juudas Iskariot, üks neist kaheteistkümnest, läks ülempreestrite juurde, et teda neile reeta.
11Aga seda kuuldes said need rõõmsaks ja tõotasid anda talle raha. Ja tema otsis võimalust, kuidas Jeesust parajal ajal ära anda.

“Võta kõik mu elu sa/ armas Õnnistegija/ võta kõik mu aeg, et see / kuuluks tervelt Sinule.” (Frances Ridley Havergal, 1836–7 )

 

Piiratud ähvardavate hoiatustega sellest, mis ees ootas, on meie ees täna lugu ühe naise pühendumisest. Johannese evangeeliumi 12 peatükist saame teada, et naise nimi oli Maarjaja ta oli pärit  Betaaniast (Jh 12:1-8), kuid naise päritolu ei ole Markusele üldse oluline, kuigi ta tsiteerib Jeesuse sõna, et Maarja teguviisi mäletatakse põlvest põlve.

Markus keskendub sellele, mida Maarja tegi, ning näitab seda meile kõigepealt pealtvaatajate silmade läbi, siis Jeesuse silmade läbi, kutsudes lugejaid kaasa nign küsides, mida meie oleksime mõtelnud vaadates pealt seda ekstravagantset tegu. Mõnede jaoks oli Maarja tegevus äärmuseni kohatu. Too salv maksis ilmselt ühe töömehe terve aastapalga. Kujutle, milline annetus see oleks võinud olla!

Jeesus näeb aga pealtvaatajate silmakirjalikkusest läbi otse naise südamesse. Kas naine teadis, mida ta tegi? Ma usun, et teadis. Jeesus oli tema venna surnuist üles äratanud. Seda nähes sai Maarja usuk kahtlemata tugeva kinnituse selles, et Jeesus oli Messias, ülestõusmine ja elu. Nüüd mõistab ta, et on saabunud Jeesuse kanntuse aegi. Hiljem ei lähe ta koos teiste naistega Jeesuse hauale lõhnarohud kaasas. 

Kontrast naise tegevuse ja tema kriitikute vastuväidete vahel paneb mõtlema. Kas mina oma andmises olen liiga kalkuleeriv? Kas minu armastuses Issanda vastu on ruumi pöörasele ekstravagantsusele? Kuivõrd minu andmine, annetamine peegeldab mu suhet Jeesusega? Kas ka mina olen kriitiline kellegi suhtes, kes annab lähtudes oma armastusest viisidel, mis ei ühti Kiriku poolt heakskiidetud viisil või prioriteetidega? 

Minu elus on olnud aegu, mil oleks olnud silmakirjalik kaasa laulda allolevaid ridu. Kuidas on sinuga?

 
“Võta hõbe, kõik mu kuld/ midagi ei keela sul,/ kõik mis armas mulle on / SInu jalge ette toon.”

Selle kommentaari autor: Andy Bathgate