Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Kes siin kohtu all on?

Laupäev, 4. Aprill 2020

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 14:43-65

Jeesus vangistatakse
43Ja otsekohe, kui Jeesus alles rääkis, saabuski Juudas, üks neist kaheteistkümnest, ja koos temaga mõõkade ja nuiadega meeste salk ülempreestrite ja kirjatundjate ja vanemate poolt.
44Aga tema äraandja oli andnud neile leppemärgi: „See, kellele ma annan suud, ongi tema. Tema võtke kinni ja viige valve all ära!”
45Ja Juudas tuli ja astus kohe Jeesuse juurde ja ütles: „Rabi!” ja andis talle suud.
46Aga nemad panid käed tema külge ja võtsid ta kinni.
47Ent üks juuresolijaist tõmbas mõõga ja lõi ülempreestri sulast ning raius ta kõrva ära.
48Ja Jeesus hakkas neile rääkima: „Kas te olete nagu teeröövli kallale tulnud mõõkade ja nuiadega mind kinni võtma?
49Ma olen olnud päevast päeva teie juures pühakojas õpetamas, ja teie ei ole mind kinni võtnud! Kuid kirjad peavad täide minema!”
50Ja kõik põgenesid, jättes ta maha.
51Ja Jeesusele järgnes keegi nooruk, kes oli särgiväel.
52Ja nad püüdsid teda kinni võtta, aga tema jättis linase särgi ja põgenes alasti.
Suurkohus kuulab Jeesust üle
53Ja nad viisid Jeesuse ülempreestri ette. Ja kõik ülempreestrid ja vanemad ja kirjatundjad tulid kokku.
54Ja Peetrus järgnes talle eemalt ülempreestri õueni. Ja ta istus koos sulastega ja soojendas ennast tule paistel.
55Aga ülempreestrid ja terve Suurkohus otsisid tunnistust Jeesuse surmamiseks, kuid ei leidnud,
56sest paljud tunnistasid küll valet tema peale, aga nende tunnistused ei läinud kokku.
57Siis tõusid püsti mõned, kes esitasid tema peale valetunnistuse:
58„Me oleme kuulnud teda ütlemas: „Mina lammutan selle kätega tehtud templi ja ehitan kolme päevaga teise, mis ei ole kätega tehtud.””
59Aga nõndagi ei läinud nende tunnistus kokku.
60Ja ülempreester, tõustes keskele püsti, küsis Jeesuselt: „Kas sa ei vasta midagi selle kohta, mida need sinu vastu tunnistavad?”
61Aga tema vaikis ega vastanud midagi. Taas küsis temalt ülempreester: „Kas sina oled Messias, Kiidetava Poeg?”
62Aga Jeesus ütles: „Mina olen see, ja te näete Inimese Poja istuvat Väe paremal käel ja tulevat taeva pilvedega.”
63Aga ülempreester käristas oma rõivad lõhki ja ütles: „Mis tunnistajaid meil veel vaja on!
64Te olete ise kuulnud pühaduseteotust. Mis te arvate?” Aga nemad kõik otsustasid, et tal on surmasüü.
65Ja mõned hakkasid sülitama Jeesuse peale ja katma ta palet ja peksma teda rusikatega ning ütlema talle: „Ütle prohveti kombel, kes see oli!” Ja teenrid jagasid talle kepihoope.

Tule Tema juurde, kes “on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta.” (Hb 4:15)

Reetmine, vägivald, hülgamine, salaplaanid, julmus, valetunnistused, süütu süüdi mõistmine. Tänane piiblitekst esitleb terve rea inetuid patte. Jeesuse meelerahu ning öeldud sõnad (s 62) hõljuvad sellest kõigest kõrgemal.

Selles tekstis on aga ka mitmeid mõistatusi. Kõigepealt on siin Juudase teod, kelle motiive võime vaid arvata. Juudase nimi on saanud reeturi sünonüümiks. Markus toob esile Juuda reetlikkuse sügavuse lihtsa väljendiga “üks teist kaheteistkümnest”, mida Jeesus kasutas ka oma reetmist ette kuulutades (s 20). Juudas oli üks neist, kelle Jeesus oli valinud käima koos Temaga, ning kes oli samamoodi kui teised, saanud väe ajada välja kurje vaime. 

Markus kirjeldab ka episoodi noore mehega, kes paljana põgenes siis kui sõdurid tulid (s 51,52). Kas see võis olla Markus ise?

Kesköösel peetud ebaseaduslik kohus kogunes kiirustades ülempreestri kotta, otsides tõendeid millega Jeesusele suramotsus kuulutada, kuigi nad teadsid, et sellise otsuse saavad teha vaid Rooma riigi esindajad. Kuigi ülemkohus oli Jeesusega tülis olnud juba alates Jeesuse Jeruusalemma tulekust, ei suutnud nad tegelikult leida ühtegi reaalset süüdistust, mida Tema vastu tõsta. Siis meenusid neile Jeesuse sõnad templi hävitamisest, ning need pöörati  valetunnistuseks mille iroonia tipnes sellega, et nad sidusid kokkuklopsitud süüdistuse ka prohveteeringuga Jeesuse ülestõusmisest. Kõige selle juures, ei suutnud nad ikkagi leida kasvõi kolme tunnistajat, kelle abiga oleksid saanud kinnitada surmaotsuse.

Juutide juhid olid need, kes “templit hävitades” panid oma tegudega toime “ülima pühaduseteotuse”. Nende himu Jeesuse vere järele oli see, mis viimselt viis kogu templi hävitamisele koos ohvrisüsteemiga.

Läbi kõige toimuva säilitas Jeesus tasakaalu, ärritades sellega ülempreestrit veelgi enam. Kui too viimaks otse küsib, kas Jeesus on Messias, tsiteerib Jeesus talle Taanieli prohveteeringut. Kes nüüd on jumalateotamises süüdi? Igatahes mitte Jeesus, kes kõneleb tõtt. Süüdi jääb ülempreester.

 
“Tema on loovutanud iseenda meie eest, et meid lunastada kõigest ülekohtust ja puhastada endale pärisrahvaks, innukaks headele tegudele.” (Tt 2:14 )

Selle kommentaari autor: Annabel Robinson