Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 15:42-16:8
Jeesus maetakse kaljuhauda42Ja kui päev oli juba jõudmas õhtule, kuna käes oli pühade valmistuspäev, see tähendab reede,
43tuli Arimaatia Joosep, lugupeetud mees, Suurkohtu nõunik, kes ka ise ootas Jumala riiki, võttis julguse kokku ja astus sisse Pilaatuse juurde ning palus enesele Jeesuse ihu.
44Aga Pilaatus imestas, et Jeesus on juba surnud, ja kutsus enda juurde sadakonnaülema ning küsis temalt, kas ta tõesti juba suri.
45Ja kui ta sai seda sadakonnaülemalt teada, kinkis ta surnukeha Joosepile.
46Ja too ostis lina, võttis Jeesuse ristilt maha, mähkis linasse ning paigutas ta kaljusse raiutud hauda ning veeretas kivi hauakambri ukse ette.
47Aga Maarja Magdaleena ja Joosese ema Maarja vaatasid, kuhu ta pandi.
Jeesuse ülestõusmine1Ja kui hingamispäev oli möödas, ostsid Maarja Magdaleena ja Jaakobuse ema Maarja ja Saloome lõhnarohte, et tulla Jeesust võidma.
2Ja nädala esimesel päeval väga vara, kui päike oli just tõusmas, tulid nad haua juurde.
3Ja nad ütlesid üksteisele: „Kes küll veeretab meil kivi hauakambri ukse eest ära?”
4Ja üles vaadates nägid nad, et kivi oli ära veeretatud. Aga see oli väga suur.
5Ja hauakambrisse minnes nad nägid paremal pool istumas noorukit, riietatud pikka valgesse kuube. Ja neil hakkas hirm.
6Aga nooruk ütles neile: „Ärge kartke! Te otsite ristilöödud Jeesust, Naatsaretlast. Ta on üles äratatud, teda ei ole siin. Näe, siin on paik, kuhu ta pandi!
7Kuid minge ütelge tema jüngritele ja Peetrusele: Ta läheb teie eele Galileasse. Seal te saate teda näha, nõnda nagu ta teile ütles.”
8Ja nad tulid välja ja põgenesid hauakambri juurest, sest neid oli vallanud hirm ja hämmeldus ning nad ei öelnud kellelegi midagi, sest nad kartsid.
Pimedus lõppes. Surm oli saabunud. Paganast sõdur oli andnud tunnistuse Temast. Ja nüüd kohtame üht inimestegruppi, keda siiani ei ole mainitud - naised, kes olid Jeesusele järgnenud.
Evangelist Luukas ütleb, et need naised finantseerisid olulisel määral Jeesuse teenistust (Lk 8:2-3). Kõik meessoost jüngrid põgenesid Jeesuse arreteerimisel, kuid paljud naised jälgisid sündmuste käiku eemalt ning olid ka risti juures. Huvitav on see, et kaks neist olid meessoost jüngrite emad (Mt 27:56). Ja Markus lihtsalt ei märgi ära nende ustavust, vaid mainib neid ka kui usaldusväärseid tunnistajaid. Nemad nägid kuidas Jeesus suri, kaks neist nägi Jeesuse matmist ning kolm olid tunnistajaks tühja haua juures.
Samuti avastame, et ühe mehe jaoks avab Jeesuse surm võimaluse julgelt identifitseerida end Jeesuse järgija ning jumalariigi kodanikuna. Joosep annab Jeesusele haua ning organiseerib matmise. Ja hingamispäeval Jeesus puhkab, nii nagu ka Tema jüngrid - nii nagu Jumal puhkas peale seda, kui oli lõpetanud loomise töö.
Siis aga, nädala esimesel päeval, tulevad naised Jeesuse ihu võidma, kuid leiavad eest tühja haua ja ingli sõnumitoojana.
Tundub, et Markus tahab oma jutustuses rõhutada, et need ustavad naised olid ülestõusmise esimesed tunnistajad. Me ootame ülestõusnud Issanda ilmumist, kuid evangeeliumi originaaltekst lõpeb hirmunud ja vaikivate naistega. Piibliuurijad vaidlevad, kas Markus plaaniski evangeeliumit sellisel viisil lõpetada või oli tal kavas midagi juurde lisada, mis hiljem jäi lõpetamata või kadus. Sellisel kujul, nagu praegune tekst meie käes on, ei ole Markuse evangeeliumis ühtegi tunnistust Jeesuse ülestõusmisest ning see esitab lugejaile väljakutse.
Kuidas on meiega täna? Kas oleme julged tunnistajad sellest, et Jeesus murdis ristil patu väe ning võitis surma? Rääkigem sellest kõikidele!
Selle kommentaari autor: Ray Porter