Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Kodusõja haavad

Neljapäev, 30. Aprill 2020

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Sm 19:2-23

Taavet leinab Absalomi
2Ja Joabile teatati: „Vaata, kuningas nutab ja leinab Absalomi.”
3Nõnda muutus võit sel päeval leinaks kogu rahvale, sest rahvas kuulis sel päeval öeldavat: „Kuningas on kurb oma poja pärast.”
4Ja rahvas tuli sel päeval linna vargsi, nagu tuleb vargsi rahvas, kes häbeneb, et on lahingust põgenenud.
5Kuningas oli katnud oma näo ja kisendas suure häälega: „Mu poeg Absalom! Absalom, mu poeg, mu poeg!”
6Siis tuli Joab kuninga juurde kotta ja ütles: „Sa oled täna pannud häbenema kõigi oma sulaste näod, kes täna on päästnud su hinge, samuti su poegade ja tütarde hinged, ja su naiste ja liignaiste hinged,
7sellepärast et sa armastad neid, kes sind vihkavad, ja vihkad neid, kes sind armastavad. Sest täna oled sa teinud teatavaks, et sa ei hooli pealikuist ega sulaseist. Ja nüüd ma tean, et kui Absalom elaks ja meie kõik oleksime täna surnud, siis oleks see sinu silmis õige olnud.
8Aga tõuse nüüd, mine välja ja kõnele sõbralikult oma sulastega! Sest ma vannun Issanda juures: kui sa välja ei lähe, siis ei jää selleks ööks su juurde enam ainsatki meest. Ja see oleks sulle halvem kui kõik muud õnnetused, mis sind on tabanud su noorusest tänini.” Siis kuningas tõusis ja istus väravasse. Ja kogu rahvale teatati ning öeldi: „Vaata, kuningas istub väravas.” Siis tuli kogu rahvas kuninga ette.
Taavet tuleb tagasi Jeruusalemma
9Aga kui Iisrael oli põgenenud, igaüks oma telki,
10siis sõneles kogu rahvas kõigis Iisraeli suguharudes, öeldes: „Kuningas on meid päästnud vaenlaste pihust, tema on meid vabastanud vilistite käest, aga nüüd on ta Absalomi eest maalt põgenenud.
11Ja Absalom, kelle me võidsime eneste üle, on tapluses surnud. Mispärast te siis nüüd ei tee midagi, et kuningat tagasi tuua?”
12Aga kuningas Taavet ise läkitas preestritele Saadokile ja Ebjatarile ütlema: „Rääkige Juuda vanematega ja öelge: Miks te tahate olla viimased kuningat tema kotta tagasi tooma?” Sest kogu Iisraeli kõned olid jõudnud kuningani ta kotta.
13„Teie olete mu vennad, teie olete mu luu ja liha! Miks te tahate siis olla viimased kuningat tagasi tooma?
14Ja öelge Amaasale: Eks sa ole mu luu ja liha? Tehku Jumal minuga ükskõik mida, kui sina ei saa Joabi asemel mu väepealikuks kogu oma eluajaks!”
15Nõnda pööras ta kõigi Juuda meeste südamed nagu ainsal mehel, ja nad läkitasid kuningale ütlema: „Tulge tagasi, sina ja kõik su sulased!”
16Ja kuningas läks tagasi ning jõudis Jordani äärde. Aga Juuda oli tulnud Gilgalisse, et minna kuningale vastu ja tuua kuningas üle Jordani.
17Ka Simei, Geera poeg, benjaminlane Bahuurimist, ruttas ja tuli koos Juuda meestega kuningas Taavetile vastu.
18Ja koos temaga oli tuhat meest Benjaminist, samuti Siiba, Sauli pere sulane, ja tema viisteist poega ja kakskümmend sulast koos temaga. Need ruttasid Jordani äärde enne kuningat,
19et minna koolmest läbi ja tuua üle kuninga pere ja et teha, mis tema silmis hea oli. Ja Simei, Geera poeg, heitis kuninga ette maha, kui see oli minemas üle Jordani,
20ja ütles kuningale: „Ärgu lugegu mu isand mulle süüks ja ärgu pidagu meeles, kuidas su sulane pattu tegi päeval, kui mu isand kuningas lahkus Jeruusalemmast! Kuningas ärgu võtku seda südamesse!
21Sest su sulane teab, et ma olen pattu teinud. Vaata, seepärast olen ma täna tulnud esimesena kogu Joosepi soost, et tulla vastu oma isandale kuningale.”
22Siis võttis sõna Abisai, Seruja poeg, ja ütles: „Kas ei tuleks Simei sellepärast surmata, et ta on sajatanud Issanda võitut?”
23Aga Taavet ütles: „Mis on teil minuga tegemist, Seruja pojad, et te täna tahate olla mu vastased? Kas peaks täna Iisraelis kedagi surmatama? Sest eks ma tea, et ma täna olen jälle Iisraeli kuningas!”

Kuidas oled leevendanud või saaksid leevendada pingeid enda ümbritsevas keskkonnas?

Kui Taavet esimest korda troonile asus, läks tal seitse aastat, et ühendada Iisrael tervikuks - seekord toimub kogu protsess aga palju kiiremini. Põhjapoolsed hõimud tunnistavad Taaveti varasemaid saavutusi, kuigi mõned nende seast vihjasid ka tulevikuprobleemidele. Taaveti enda suguharu näeb selgemalt, milles seisneb kuninga viga. Need, kes on meile kõige lähemal, on sageli ka need, kes saavad kõige enam omal nahal tunda meie truudusetuse mõju. Lähedalolijate usalduse taastamine võib nõuda enam kannatlikkust ja püsivat tööd, kui arvatakse.

Kodusõda jätab rahvale sügavad haavad, mis paranevad väga pikaldaselt. Tundub, et saja aasta tagused konfliktid on Soomes eri poolte vahel nüüd juba ununemas, kuid nende omastel, kes sattusid sõdima vastaspooltel, on raske kibedust unustada.

Täanen piiblitekst räägib sellest, kuidas Iisraelis püüti paraneda hiljuti möllanud kodusõja haavadest. Joab, Absalomi tapnud Taaveti väepealik tuli kuningale nõu andma, kuidas viimane peaks käituma.

 Lugedes Joabi sõnu, kes oma ülemusele selgitab, et üksnes oma poega leinates jätab Taavet märkimata ja tähistamata kõikide teiste suure võidu - tekib paratamatult küsimus, kas Joabil ehk võis õiguski olla? Mulle tundub, et Joabil oligi õigus - aga seda vaid mõistuse tasandil. Tundetasandil jäi Joabil intelligentsusest puudu ning see tegi talle tuska. 

ON austusväärne, et Joab ei unustanud oma sõjamehi ning astus nende eest välja - samas tegi tema jäik käitumine kindlasti haiget Taavetile, kelle sisemus oli verilihal poja kaotuse tõttu.

Iisraeli kodusõja järelsündmuste harutamine ei läinud sugugi libedalt. Erinevate gruppide vastuolud tõstsid pead kohe kui rahu oli sõlmitud. Piibliteksti lugedes on too põhjapoolsete suguharude ja Juuda vahel hõõruv pinge lausa tajutav. Saalomoni surma järel puhkes see pinge avalikuks suguharudevaheliseks sõjaks mis viis välja kuningriigi lõhenemiseni.

Mõnikord võib lepituse saavutamine ja vastutuse võtmine olla vägagi segadustkülvav protsess. Eriti seepärast, et ükski konflikt pole kunagi ühepoolne. ON vaja palju heldust ning armulikkust, et tõeline lepitus võiks toiuda

 
Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalalt, kes kõigile annab heldelt ega tee etteheiteid, ja talle antakse. (Jk 1:5)

Selle kommentaari autor: APÜ