Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Õigete laul

Neljapäev, 7. Mai 2020

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Sm 22:17-31

Taaveti tänulaul
17Ta ulatas kõrgusest käe, ta võttis minu, ta tõmbas mu välja suurest veest.
18Ta päästis minu mu tugeva vaenlase käest, mu vihkajate käest, sest nad olid minust vägevamad.
19Nad tulid mu kallale mu õnnetuse päeval, aga Issand oli mulle toeks.
20Ta tõi mu välja avarusse, ta päästis minu, sest tal oli minust hea meel.
21Issand teeb mulle head mu õigust mööda, ta tasub mulle mu käte puhtust mööda.
22Sest ma hoidsin Issanda teid ega taganenud õelasti Jumalast.
23Sest kõik ta seadlused on mu ees ja ma ei hüljanud tema määrusi.
24Ma olin laitmatu tema ees ja hoidusin oma pahateost.
25Seepärast Issand tasus mulle mu õigust mööda, mu puhtust mööda tema silma ees.
26Heldele sa osutad heldust, laitmatu mehe vastu sa oled laitmatu;
27puhta vastu sa oled puhas ja kõvera vastu sa osutud keeruliseks.
28Sa päästad viletsa rahva, aga sinu silmad on suureliste vastu, sa alandad nad.
29Sest sina, Issand, oled mu lamp, ja Issand valgustab mu pimedust.
30Sest sinuga ma jooksen väehulga kallale, oma Jumalaga ma hüppan üle müüri.
31Jumala tee on laitmatu, Issanda kõne on sulatatud puhtaks; tema on kilbiks kõigile, kes tema juures pelgupaika otsivad.

“Oh Jumal, uuri mind ja tunne ära mu süda! Katsu mind läbi ja tunne ära mu mõtted! Vaata, kas ma olen valuteel ja juhata mind igavesele teele!” (Ps 139:23-24)

Jumala väelisuse rõhutamiselt liigub Taavet oma kiituslaulus  edasi päästmise rõõmu juurde. Jumal sirutus minu poole, võttis minust kinni, tõmbas mind, päästis mind ning üle kõige - Ta rõõmutseb minu pärast! 

Kuidas aga lugeda salme 21-25? 

Võib tunduda üllatavana, et Taavet seob saadud abi enda õiglase käitumisega. Siiski ei tähenda see patu puudumist või täiuslikkust, vaid pigem täieliku pühendumisega suhtumist Jumalasse. Sellist suhtumist demonstreeris Taavet kõigutamatus usalduses Jumala vastu minnes sõdima Koljatiga, aga ka korduvates keeldumistes kasutada ära soodsaid hetki Sauli tapmiseks, selleks et ise võimule tulla. Taavet ei räägi siin Jumala soosingu väljateenimisest heade tegudega, vaid pigeb osutab asjaolule, et Jumal reageerib sellele, kuidas inimene käitub (s 26,27). Huvitav, kas Taavet ka nüüd, oma elu lõpusirgel, sai neid salme samamoodi laulda? 

Veel peab ta vajalikuks rõhutada, et alandlikud on need, keda päästetakse - uhked ja suurelised aga alandatakse (s 28). Taaveti  süda oli seda alati teadnud, mida nüüdseks kinnitas ka tema elukogemus: lisaks alandlikkusele ootab Jumal ka sõnakuulelikkust kõikidelt oma sulastelt. 

Taavet oli kaugel ideaalist - ta oli elus ka sügavalt eksinud ning teadis, et võime end puhtana hoida ei tule kunagi inimese enda jõust, vaid see on üksnes Jumala arm, ning abi, kui Tema vägi tuleb inimesele appi, muutes inimese südant. Ka seda oli ta kogenud ise, ning sellepärast võis ta neidsamu sõnu tõesti laulda ka vanaduse päevadel.

Ühte Taavet aga ei ei teadnud: tal polnud aimu sellest täielikust kirkusest, mis pidi saama avaldatud Jeesuses Kristuses, tema järeltulijas, kellest pidi saama Igavene Kuningas ning kes pidi täitma kõik Jumalast antud lepingutõotused. Jeesuse Kristuse jüngritena teame meie hinda, mida Jeesusel tuli maksta, et õigsus kuuluks ka meile. Ja meie saame öelda koos Paulusega: “...ma pean kõike kahjuks Issanda Jeesuse Kristuse kõikeületava tunnetuse kõrval.... et mind leitaks tema seest, ega oleks mul oma õigust... vaid see õigus, mis tuleb Kristusesse uskumisest...”  (Fl 3:8,9).

 
Me ei suuda näha tulevikku ega hinnata täielikult minevikku. Me lihtsalt usaldame Jumalat ning laulaem seda laulu iseenesele usus, riietatud Tema õigsusega.

Selle kommentaari autor: APÜ