Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 13:44-52
Paulus ja Barnabas Pisiidia Antiookias44Aga järgmisel hingamispäeval kogunes peaaegu kogu linn Issanda sõna kuulama.
45Rahvahulki nähes muutusid juudid väga kadedaks ja vaidlesid pilgates vastu Pauluse sõnadele.
46Paulus ja Barnabas aga ütlesid avalikult: „Meie kohus oli rääkida Jumala sõna esiteks teile, aga et teie selle enesest ära tõukasite ega arva end igavest elu väärivat, siis vaata, me pöördume paganate poole.
47Sest nõnda on meid Issand käskinud: „Ma olen su pannud paganate valguseks, et sa oleksid päästeks ilmamaa otsani.””
48Seda kuuldes rõõmustasid paganad ja ülistasid Issanda sõna ning said usklikuks, nii palju kui neid oli määratud igaveseks eluks.
49Ja Issanda sõna levis üle kogu maakonna.
50Aga juudid ässitasid kõrgemast seisusest jumalakartlikke naisi ja linna ülikuid, õhutades neid taga kiusama Paulust ja Barnabast, ning kihutasid nad välja oma piirkonnast.
51Nemad aga raputasid tolmu oma jalgadelt nende peale ja tulid Ikoonioni.
52Ja jüngrid said täis rõõmu ja Püha Vaimu.
Paulus teadis, et tema kuulajad vajasid aega kuuldud sõnumi üle mõtisklemiseks. Tal oli meeles kui palju aega oli ta ise vajanud selleks, et loobuda Jumala sõnumile vastupanemisest. Juhtide poolt esitatud kutse tagasi tulla järgmisel nädalal, andis Paulusele võimaluse kasutada vahepealset perioodi põhjalikumateks kohtumisteks üksikisikute ja väikeste gruppidega. Paulus teadis kindlalt, et Jumala arm, mida ta neis kohtumistes sai jagada, oli tegelikult ka tema kuulajate südameigatsus ja vajadus.
Järgneval nädalal toimunud kohtumises aga ei rõõmustanud kõik paljude väljastpoolt tulijate üle. Inimesed ütlesid küll, et on rõõmsad uute liitujate pärast, kuid samal ajal kardeti isikliku mõjujõu vähenemise pärast. Veel rohkem aga kardeti seni kestnud olukorra muutumist! Nii ei tõrjunud nad üksnes kuulutatud sõnumit, vaid veelgi enam Pauluse mõju, mis nende arvates asetas kohalikud kehvemasse valgusesse. Seetõttu kohtas Paulus nüüd avatud ja uuriva suhtumise asemel suletud hoiakuid, vaenulikku suhtumist ning soovimatust kaasa minna tema õpetusega.
Taoline eemale tõrjumine juutide poolt õhutas Paulust pöörduma hoopis paganate poole, et pakkuda neile evangeeliumi sõnumit. Ta hakkas järjest enam mõistma, et Jumala hea sõnum oli mõeldud kõikidele rahvastele, mitt ainult ühele väljavalitud rahvale.
Sama palju kui kõneleja kompetentsusest, sõltub jutluse mõju ka kuulajate suhtumisest. Paganate poolt Paulusele osutatud respekt ning kuulamisvalmidus, avas Pauluse jaoks otsekui uue ukse, mille kaudu evangeelium sai mõjuma hakata nende südameis. Oli toimunud mingi murranguline äratundmine, mis mõjutas paganaid Pauluse sõnumit mitte ainult vastu võtma, vaid seda ka laialdaselt teistele edasi jagama. Taolise jagamise mõju oli tähelepanuväärne ja kohene.
See aga tekitas omakorda veel rohkem agressiivset vaenulikkust juutide poolt. Ja kuna ta vaenlased ei suutnud Paulust vaikima sundida, püüdsid nad teda pagendada. On paradoksaalne, et juudid, kes muidu hoolega hoidusid igasugusest kokkupuutest paganatega, sõlmivad nüüd nendega liidu selleks, et Paulusest ja Barnabasest lahti saada.
Evangeelium võib ka lõhestada. Nii mõneski sütitatas tekkinud olukord sügava ja kasvava vihkamise; teistes aga vallandas Jumalalt tuleva sügava ja kestva rõõmu.
Selle kommentaari autor: Colin Sinclair