Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 18:12-22
Paulus läheb Korintosesse12Aga kui Gallio oli Ahhaia maavalitseja, tõusid juudid üksmeelselt Pauluse vastu, viisid ta kohtujärje ette
13ja ütlesid: „Tema meelitab inimesi Jumalat teenima Moosese Seaduse vastaselt.”
14Aga kui Paulus tahtis oma suu avada, lausus Gallio juutidele: „Kui see oleks mõni ebaõiglus või kuritöö, oh juudid, siis ma peaksin muidugi teie kaebuse ära kuulama.
15Aga kui need on vaidlusküsimused õpetuse ja nimede ja teie Seaduse pärast, siis katsuge ise toime tulla. Neis asjus ei taha mina olla kohtumõistja.”
16Ja ta ajas nad ära kohtujärje eest.
17Aga nemad kõik haarasid kinni sünagoogi ülemast Soostenesest ja peksid teda kohtujärje ees. Gallio ei hoolinud aga sellest vähimatki.
Paulus pöördub tagasi Antiookiasse18Paulus jäi sinna veel mitmeks päevaks. Siis ta jättis vennad jumalaga ja purjetas koos Priskilla ja Akvilaga Süüriasse. Kenkreas oli ta lasknud oma juuksed maha lõigata, sest ta oli andnud tõotuse.
19Nad saabusid Efesosse ja ta jättis nad sinna. Ta ise läks aga sünagoogi ning arutles ja väitles juutidega.
20Aga kui nood palusid teda jääda kauemaks, siis Paulus ei olnud nõus,
21vaid jättis nad jumalaga ja ütles: „Ma tulen tagasi teie juurde, kui Jumal tahab.” Ja ta purjetas Efesosest ära.
22Kui nad maabusid Kaisareas, läks ta Jeruusalemma, tervitas kogudust ja läks edasi Antiookiasse.
Jumal kinnitas Paulust, andes talle selge teadmise, et ta on kaitstud: Korintose linnas oli mehi ja naisi, kellele ta võis loota (Ap 18:10). Selle kindlustundega jätkas Paulus Jeesuse Kristuse evangeeliumi kuulutamist.
Aga siis tuli päev, kui ta vaenlased kargasid talle kallale nagu raisakotkad oma saagile. Ta kaasmaalased juudid tirisid ta äsja ametisse määratud Rooma maavalitseja, Gallio juurde. Nende eesmärk oli iga hinna eest Paulus ja tema sõbrad vaikima sundida. See vahejuhtum osutab ühelt poolt kui haavatavas olukorras ristiusk tollal oli, teisalt aga näeme, kuidas suures kitsikuses leidub abi hoopiski Rooma seadustest ning õiglaselt maavalitsejalt. Gallio ei andnud juutidele, mida nad soovisid.
Ristiusku peeti juutluse üheks sektiks, mis tagas sellele Rooma seaduse kohaselt tegusemisvabaduse. Oleks seda eraldi uue religioonina nähtud, oleks kohtlemine palju karmim olnud. Lisaks oli just sel ajal tähelepanu all üldiselt levima hakanud tendentsi pidurdamine - kus inimesed püüdsid pealekaebamise läbi oma vaenlasi vangi panna. Gallio teadis, et süüdistatavad ei olnud rikkunud ühtegi Rooma seadust. Ta nägi läbi juutide plaani ning oli piisavalt tark, et mitte sekkuda juutide omavahelistesse teoloogilistesse ja religioossetesse tülidesse. Keeldudes juhtumit arutamast, toetas ta tegelikult kristluse levikut ja Paulus sai nüüd legaalse kaitse uue usu kuulutamiseks ja õpetamiseks. Jumal kasutas Galliot oma kuningriigi laiendamise tööriistana.
Mõnikord oleme süüdi selles, et hakkame Jumalat piirama, sest me ei suuda näha, kuidas Ta saaks mingis olukorras appi tulla. Paulus oli selleks ajaks juba õppinud Jumalat piisavalt usaldama - ka kohtu ees süüdistatavana seistes. Mõned arvavad, et mitteusklike läbi ei saa Jumal oma lapsi aidata. Selline arvamine on ebapiibellik - teame, et Jumal kasutas isegi eeslit, kes rääkis Bileamiga (4Ms 22:28-31), ning kasutas ka paganaid, et oma rahvast tugevdada (Js 45:1-7).
Kui Jumal tõotab meid kaitsta ja õnnistada, ei pea meie muretsema, kuidas Ta seda teeb. Ta võib kalju panna vett voolama või võrsed välja tuua põuasest maast. See on Jumala maailm ja Tema valitseb selle üle jätkuvalt. Ning oma toimimises on Ta armulisem ja heldem kui iial uskuda julgeme.
Selle kommentaari autor: APÜ