Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 18:18-28
Paulus pöördub tagasi Antiookiasse18Paulus jäi sinna veel mitmeks päevaks. Siis ta jättis vennad jumalaga ja purjetas koos Priskilla ja Akvilaga Süüriasse. Kenkreas oli ta lasknud oma juuksed maha lõigata, sest ta oli andnud tõotuse.
19Nad saabusid Efesosse ja ta jättis nad sinna. Ta ise läks aga sünagoogi ning arutles ja väitles juutidega.
20Aga kui nood palusid teda jääda kauemaks, siis Paulus ei olnud nõus,
21vaid jättis nad jumalaga ja ütles: „Ma tulen tagasi teie juurde, kui Jumal tahab.” Ja ta purjetas Efesosest ära.
22Kui nad maabusid Kaisareas, läks ta Jeruusalemma, tervitas kogudust ja läks edasi Antiookiasse.
Pauluse kolmanda misjonireisi algus23Kui ta oli seal mõnda aega olnud, läks ta ära ja käis järjest läbi Galaatia maakonna ja Früügia, kinnitades kõiki jüngreid.
24Aga keegi juut, Apollos nimi, Aleksandriast pärit, vahva kõnemees ja vägev kirjaseletaja, tuli Efesosse.
25Teda oli õpetatud tundma Issanda teed ja vaimult keevalisena ta rääkis ja õpetas täpselt Jeesusest, aga teadis ainult Johannese ristimist.
26Tema hakkas siis julgesti sünagoogis kõnelema. Kui aga Priskilla ja Akvila teda kuulsid, võtsid nad ta enda juurde ja seletasid talle Jumala tee täpsemini ära.
27Aga kui ta tahtis minna Ahhaiasse, kirjutasid vennad teda julgustades jüngritele, et nad ta vastu võtaksid. Kui Apollos sinna jõudis, siis ta tõi palju kasu neile, kes olid hakanud uskuma armu läbi.
28Sest ta kummutas osavalt juutide väited, näidates avalikult Pühakirjast, et Jeesus on Messias.
Tänases tekstis kohtame Apollost, kes oli Aleksandriast pärit juut. On tähelepanuväärne, kuidas teda kirjeldatakse: “vahva kõnemees ja vägev kirjaseletaja, tuli Efesosse.
Teda oli õpetatud tundma Issanda teed ning vaimult keevalisena rääkis ja õpetas ta täpselt Jeesusest, aga teadis ainult Johannese ristimist.” (s 24,25) Piibliuurijad on palju Apollose üle vaielnud, pakkudes, et ta oli Johannese jünger, juudist misjonär, karismaatiline kristlane. Kõige tõenäolisem on, et Apollos oli veidi kristlikku õpetust saanud tuline usklik, kuid tema teadmised olid poolikud - eriti aga ristimise teemas.
Usus kogenud abielupaar - Priskilla ja Akvila - kutsusid Apollose enda juurde ning “seletasid talle Jumala tee täpsemini ära.” (s 26). On tähelepanuväärne, et Priskilla, kes oli naine - koolitab varakiriku noort juhti. Tundub, et Priskilla ise oli ka üks juhtidest, sest tema nime nimetatakse peaaegu alati enne tema abikaasa Akvila nime.
Apollose hoolikas mentordamine nende poolt kandis igatahes head vilja, sest edasi loeme, et Apollos sai Ahhaia usklikele suureks abiks, ta suutis väidelda juutidega ning tõestas Pühakirja varal, et Jeesus oli Kristus (s 27,28).
Priskilla ja Akvila on näited mentordamise mõjust noore uskliku elus. Nemad meenutavad meile kui oluline on edasi anda kontsntreeritult ja paindlikult teistele seda, mida ise oleme õppinud ja mõistnud Jumala teede kohta. Elades eesmärgipärast jüngerdamise elu, saame investeerida järgmise põlvkonna usklikesse, aidates neil kasvada nende kutsumisse Jumalalt.
Selle kommentaari autor: Daniel McGinnis