Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 19:21-29
Paulus kuulutab Efesoses21Pärast neid sündmusi võttis Paulus vaimus ette minna Makedoonia ja Ahhaia kaudu Jeruusalemma ja ütles: „Kui ma seal olen ära käinud, pean ma nägema ka Rooma linna.”
22Ta läkitas Makedooniasse kaks oma abilist, Timoteose ja Erastose, ise jäi aga veel mõneks ajaks Aasiasse.
Efesose hõbeseppade mäss23Aga tol ajal tekkis usutee pärast suur rahutus.
24Sest üks hõbesepp, Demeetrios nimi, tegi Artemise templi hõbekujukesi ja muretses sellega käsitöölistele rohkesti tööd.
25Ta kogus kokku nood ning muud oma ärile kaasaaitajad ja ütles: „Mehed, te teate, et meie heaolu sõltub sellest tööst,
26ja te näete ja kuulete, et see Paulus veenab ja juhib kõrvale rohkesti rahvast mitte ainult Efesoses, vaid peaaegu kogu Aasia provintsis, öeldes, et kätega valmistatud asjad ei ole jumalad.
27Ja nõnda ähvardab põlu alla sattumine mitte üksnes seda meie tööala, vaid ka suure jumalanna Artemise templit ei peeta enam millekski ja kaob tema suur ülevus, ehkki teda kummardab kogu Aasia ja ilmamaa.”
28Seda kuuldes said nad täis raevu ja hakkasid hüüdma: „Suur on efeslaste Artemis!”
29Ja terve linn hakkas mässama ja nad sööstsid üksmeelselt teatrisse, lohistades kaasa makedoonlased Gaiuse ja Aristarhose, Pauluse matkakaaslased.
Pean kohalikus nädalalehes kirjutama spirituaalsust käsitlevat veergu. Kord kirjutas mulle üks selle lugejaid ning kaebas, et tõstatan liiga sageli teemasid nagu sotsiaalne õiglus, poliitilised otsustused, ning erinevate inimeste vajadused ühiskonnas. Tema soovis, et oleksin kirjutanud ainult Jeesusest ning mitte vaevanud end sotsiaalsete teemadega. Vastasin talle, et Jeesusest rääkimisel on paratmatult sotsiaalsed ning poliitilised tagajärjed, kas see meile meeldib või mitte.
Efesosest rääkiv lugu on selle tõendus. Kuulutades Jeesusest suutsid Paulus ja tema kaaslased terve linna mässama ajada (s 26). Teistsuguse religiooni kuulutamine on üks asi, kuid inimeste vabastamine hõbedast kujude ette kummardamisest, on hoopis midagi muud. Sellel on majanduslikud tagajärjed. Evangeelium muudab ühiskonda ning see ei toimu enamasti lihtsalt. Hõbeseppade poolt algatatud mäss oli tohutu, ning Paulus ja tema kaaslased on lõpuks lausa eluohtlikus olukorras. Pane ka tähele Pauluse katset kuulutada isegi mässavale rahvahulgale - tundus, et talle sobis Kristusest kuulutamiseks iga võimalus!
Oleks naiivne arvata, et meie saame Kristust kuulutada vaakumis. Evangeelium voolab meie isiklikust usust üle mõjutama meie elustiili, valikuid mida langetame ning osa, mille anname ühiskonna teenistusse. Sel viisil kujundab evangeelium ise neidsamu kogukondi, milles elame.
Selle kommentaari autor: Paul Woodbridge