Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 5:1-20
Jeesus ajab välja rüvedad vaimud1Ja nad tulid järve vastaskaldale gerasalaste maale.
2Ja kohe, kui Jeesus oli paadist välja astunud, tuli talle vastu hauakambritest tulnud rüveda vaimuga inimene,
3kelle eluase oli hauakambrites ja keda keegi polnud iial saanud isegi ahelatega kinni pidada,
4sest meest oli küll korduvalt pandud jalaraudu ja ahelaisse, aga iga kord oli ta rebinud katki kõik ahelad oma küljest ja purustanud jalarauad, ning keegi ei suutnud teda taltsutada.
5Ööd ja päevad läbi viibis ta haudades ja mägedel, karjus ja tagus end kividega.
6Ja nähes kaugelt Jeesust, jooksis ta ja kummardas tema ette maha
7ja kisendas valju häälega: „Mis on mul sinuga asja, Jeesus, kõigekõrgema Jumala Poeg? Ma anun sind Jumala nimel, ära piina mind!”
8Sest Jeesus ütles talle: „Rüve vaim, mine sellest inimesest ära!”
9Ja Jeesus küsis temalt: „Mis su nimi on?” Ja ta ütles talle:
10„Leegion on mu nimi, sest meid on palju.” Ja ta palus Jeesust väga, et ta ei saadaks neid välja sealt maalt.
11Aga seal oli mäe peal suur seakari söömas.
12Ja nad palusid teda: „Saada meid sigadesse, et me läheksime nendesse!”
13Ja Jeesus andis neile loa. Ja kui rüvedad vaimud olid välja läinud, läksid nad sigadesse. Ja kari sööstis järsakult järve - neid oli ligi kaks tuhat - ning uppus järves.
14Ja seakarjused põgenesid ning teatasid sellest linnas ja maal. Ja inimesed tulid vaatama, mis oli juhtunud.
15Ja nad astusid Jeesuse juurde ja nägid kurjast vaimust vaevatut, kelles oli olnud Leegion, istuvat rõivastatult ja selge aruga, ja nad lõid kartma.
16Ja pealtnägijad jutustasid neile, mis oli juhtunud kurjast vaimust vaevatuga, ja samuti sigadest.
17Ja nad hakkasid Jeesust paluma, et ta läheks ära nende paikkonnast.
18Ja kui Jeesus oli paati astumas, siis mees, kes oli olnud kurjast vaimust vaevatud, palus, et ta võiks jääda temaga.
19Ent Jeesus ei lasknud teda jääda, vaid ütles talle: „Mine koju omade juurde ja kuuluta neile, mida kõike Issand sulle on teinud ja et ta sinu peale on halastanud!”
20Ja mees läks ja hakkas Kümnelinnamaal kuulutama, mida kõike Jeesus talle oli teinud, ja kõik panid seda imeks.
Kogu sündmustik leiab aset paganlikul territooriumil, mille üle valitsevad roomlased. See paik (Golani kõrgendik) on vaidlusalane maa-ala ka tänapäeval. Kogu alal on mälestused jõhkrast roomlaste leegionide okupatsioonimanöövritest (ehk põhjustasid need ka mehe meeltesegaduse? vt s 9).
Too mees on põgenik põrgus; lindprii, väljapool linna kaitsvat keskkonda, elamas surmapaigas, alasti, moonutatud ihuga, kisendades üksinduses. Seal, sellisena kohtab ta Jeesust - kes hiljem ise võtab tema koha, saades lindpriiks ja väljaheidetuks kuulutatud omaenese rahva ja roomlaste poolt; samuti kistud alasti ning sandistatud, väljapool linna, meeleheitlikult kisendades enne oma surma, saades viimaseks maiseks eluasemeks hauakoopa. Nii kohtab Jeesus siin otsekui ettetähenduslikult omaenese “põrgukogemust”.
Mõned detailid selles loos on aga unikaalsed. Jeesus ei seisa vastamisi vaid 7 deemoniga, nagu Maarja Magdaleena loos (Mk16:9) vaid sadadega korraga. Nii nagu ka teistel puhkudel, tunnevad nood Jeesuse nime ning olemust (s 7), kuid tiitel mida nad Jeesuse puhul kasutavad, “kõigekõrgema Jumala Poeg”, ei ole pärit juudikultuurist vaid pigem paganlik-hellenistlik. (Seda kasutati mittejuutide poolt nimetades aupaklikult Iisraeli Jumalat).
Meie jaoks problemaatilist sigade demoniseeerumist võib vaadelda ka kui lahingut Kristuse ning kurjade vaimude vahel. Deemonid peavad “läbirääkimisi” Jeesusega selleks, et säilitada mingisugunegi olemise baas ning üllatav on see, et Jeesus nõustub neile andma selle diplomaatilise võidu. Siis võtavad deemonid seakarja üle, kuid hukkuvad koheselt, sest sigade põgenemistee viib nad merre - mis ongi kurjadele vaimudele palju kohasem paik. Sellisena pakub tänane lugu juudist kuulajale mõnu mitme erineva võidu näol.
Kohalike elanike hirm (s 15) ei ole põhjustatud aga sigade kaotusest, vaid paanikast, mis tekib nähes vaimudest vaevatud mehe imelist tervenemist. See on tugev vaimne hirm, sarnane jüngrite omaga kui Jeesus vaigistas tormi (4:41) - hirm vaimse ees mida nad ei hooma ega kontrolli. Nii paluvad nad Jeesusel lahkuda.
Tervendatud vaevatu aga jääb paigale, selleks, et kuulutada Jumala armulisest väest, mis on tugevam sadadest vaenlastest korraga - tulevad need siis Roomast või otse põrgust. Ja selle läbi jääb kohalikele nende silme alla elav tõendus evagngeeliumi väest. Enne Pauluse tulekut on just see mees esimene evangelist paganate keskel.
Selle kommentaari autor: Ruth Etchell