Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 6:1-6
Jeesus hüljatakse kodukohas1Ja Jeesus lahkus sealt ja tuli oma kodukohta ning ta jüngrid tulid temaga kaasa.
2Ja kui tuli hingamispäev, hakkas Jeesus õpetama sünagoogis, ja need paljud, kes seda kuulsid, olid vapustatud: „Kust on temal pärit see kõik? Ja mis tarkus see on, mis talle on antud? Ja sellised vägevad teod, mis tema käte läbi sünnivad?
3Eks tema ole see puusepp, Maarja poeg ning Jaakobuse ja Joosese ja Juuda ja Siimona vend? Ja eks tema õed ole siin meie juures?” Ja nad said pahaseks ta peale.
4Aga Jeesus ütles neile, et kusagil ei austata prohvetit vähem kui ta oma kodukohas ja oma sugulaste juures ja oma majas.
5Ja ta ei saanud seal teha ühtegi vägevat tegu peale mõne põdeja tervendamise, kui ta oli pannud käed nende peale.
6Ja ta pani imeks nende uskmatust.Ja Jeesus rändas läbi ümberkaudsed külad, õpetades inimesi.
Jeesus pöördub nüüd tagasi oma “kodulinna” (s 1), Naatsaretti (vt Lk 4:16). Ta õpetab sünagoogis nagu oli tavaks iga tähtsama külalise puhul, kellel oli midagi olulist öelda. Nagu mujal, on ka siin Tema õpetusel suur mõju - mitte üksnes selle läbi, mida Ta ütleb, vaid kõiges, mis sellega kaasneb. Jeesus õpetab meelevallaga (Mk 1:27) - see tähendab koos väeliste tegudega, mis kinnitavad, et see mida Ta ütleb, on tõde. Jumalariik on neile tõesti lähedale tulnud.
Rahva üllatus muutub aga kiiresti sarkasmiks. Kuidas saab Jumala riik tulla lähedale kellegi nii tavalise läbi - inimese läbi, keda kõik tunnevad ning kelle perekond elab endiselt nende keskel? Jeesus tegi ju tööd, nii nagu nemadki; tekstis kasutatud väljend “tekton” (s 3) ei tähenda üksnes puusseppa vaid üldisemalt ehitajat. Asi polnud selles, et too elukutse oli tavalise lihttöölise oma, vaid, et rahvas tundis Jeesuse endist elu, kuidas Ta inimesena oli elanud ja mida teinud.
Kui kusagilt mujalt oleks tulnud mõni kuulus isik, siis arvatavasti oleks teda palju aupaklikumalt vastu võetud, kuid Naatsareti, selle väikese ja mitte mingil viisil erilise küla inimesed, ei suutnud aktsepteerida mõtet, et Jumal ise võiks teha end tuntuks läbi nende keskelt pärineva inimese, kes ilmselgelt oli samasugune kui kõik teised - koos oma ema, vendade ja õdedega (arvatavasti oli Joosep selleks ajaks juba surnud). “Ta tuli omade keskele, ent omad ei võtnud teda vastu.” (Jh 1:11)
Vastuseks sellele, tsiteerib Jeesus õpetussõna, mida tunti ja kasutati erinevais vormides (s 4). See oli rahva reaktsioon, mis piiras seda, mida Jeesus nende keskel teha sai; see oli nende uskmatus, mis takistas Jumala väe ilmumist. Jumal oma alandumises kutsub meid endale kaastöölisteks, kes vastavad Talle usuga. Seal aga, kus selline vastus puuduub, hoiab Jumal tagasi ka oma toimimist.
Selle kommentaari autor: Ian Paul