Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Ei ole hea üksi olla

Kolmapäev, 22. Juuli 2020

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Kg 4:1-16

Kohus on Jumala päralt
1Ja ma nägin taas kõiki rõhumisi, mida pandi toime päikese all, ja vaata, seal olid rõhutute pisarad, aga neil ei olnud trööstijat! Nende rõhujate käes oli võim, aga neil ei olnud trööstijat.
2Siis ma kiitsin surnuid, kes olid ammu surnud, õnnelikumaks kui elavaid, kes veel tänini elavad,
3ja et parem kui neil kummalgi on sellel, keda veel ei ole olemas, kes veel ei ole näinud seda kurja tööd, mida päikese all tehakse.
4Ja ma nägin, et kõik vaev ja kõik saavutused töös tekitavad inimeses ainult kadedust ligimese vastu. Seegi on tühi töö ja vaimunärimine!
5Alp paneb käed risti ja sööb omaenese ihu.
6Parem üks peotäis rahuga kui kaks peotäit vaeva ja vaimunärimisega.
Üksindusest ja sõprusest
7Ja taas nägin ma tühja tööd päikese all:
8seal on keegi üksik, tal ei ole kedagi, ei poega ega venda, kuid ometi pole otsa kogu ta vaeval ja ta silmad ei saa rikkusest küllalt. Aga kelle pärast ma siis ennast vaevan ja keelan oma hingele head nautimast? Seegi on tühi ja õnnetu töö!
9Parem on olla kahekesi kui üksi, sest neil on oma vaevast hea palk:
10kui nad langevad, siis tõstab teine oma kaaslase üles. Aga häda sellele, kes üksik on, kui ta langeb, ega ole teist, kes ta üles tõstaks!
11Nõndasamuti: kui kaks magavad üheskoos, siis on neil soe; aga kuidas üksik sooja saab?
12Ja kui ka üksikust jagu saadakse, siis kaks panevad ometi vastu; ja kolmekordset lõnga ei kista katki nii kergesti.
13Parem on vaene, aga tark nooruk kui vana ja alp kuningas, kes enam ei taipa hoiatust tähele panna.
14Sest too tuli vangikojast valitsema, kuigi oli sündinud vaesena tema kuningriigis.
15Ma nägin kõiki elavaid, kes liiguvad päikese all, olevat tolle teise, nooruki poolt, kes pidi astuma tema asemele.
16Ei olnud lõppu kogu sellel rahval, neil kõigil, kelle eesotsas ta oli; ometi ei tunne järeltulijad temast rõõmu. Sest seegi on tühi töö ja vaimunärimine.

Ema Teresa on öelnud: “Teatud kontinentidel on vaesus pigem vaimne kui materiaalne. See on vaesus mis koosneb üksindusest, hirmust ning elu mõtte puudusest.” Mõtiskle nende sõnade üle.

Õiguse väänajate juurest pöördub Koguja nüüd üksikisikute juurde, kes on langenud ebaõigluse ohvriks. Lisaks abitusele neist oluliselt suurema võimu ees, võimendab nende valu see, et nad on selles võitluses üksi, ning neil ei ole trööstijat (s 1) - ei sõpru kõrgetel kohtadel, kes nende eest seisaks ning isegi mitte sõpru madalatel kohtadel, kes sirutaks abikäe või õla mille najal nutta. Nende inimeste abitus on kui alla suunduv keeris, mis suubub lootusetusse elu suhtes üldse (s 2,3).

Töötavad inimesed aga kogevad teistsugust võõrandumist (s 4-8). Töö ei ole pattulangemise järgne needus, vaid loomiskorra kohane seadmine (1Ms 2:15). Aga nagu iga teinegi asi elus, on ka töö nakatatud patust. Sund seda esile tõsta ning kaitsta võib leida väljundi kadeduse või võistlemise vaimsuses, ning see omakorda röövib inimeselt rahuldustunde ning rõõmu tehtust, kasvatades pigem frustratsiooni.

Mistahes alal keegi ka tegutseks, ei ole “inimesel hea üksi olla” (1Ms 2:18). Kolmainu Jumal on suhtes olev Jumal, ning jumalanäoliste olenditena oleme ka meie määratud toimima kogukondlikult. Koguja kirjeldab kaasluse õnnistusi (s 9-12) - sünergiat, mis annab hea tulemuse äris ning majanduses; toetuse mis tagab jätkusuutlikkuse ning pakub lohutust rasketel aegadel; tugevust, mis tekib ühiselt vaenlastele vastu minnes.

Meie patu südamikuks on inimese deklaratsioon sellest et ta tahab olla sõltumatu Jumalast. Jumal aga ootab inimeselt alandlikku sõltumist Temast, ning oma rahva vastastikust sõltuvust üksteisest (Gl 6:2). Jeesus läkitas oma jüngrid välja teenima paarikaupa (Mk 6:7; Lk 10:1) ning samasugust praktikat rakendas ka varakogudus (Ap 13:2; Ap 15:39-40; Ap 19:22). 

Üleskutse kogukondlikkusele ning kaaslusele ei ole lihtsalt üleskutse kogeda õnnistust, vaid pigem üks Jumala seadmistest, millele meil tuleks kuuletuda.

 
Küsi täna Jumalalt, kas Ta tahaks, et sõbruneksid kellegagi, kes tunneb end üksi, väljajäetuna või võõrana teiste keskel? Võib see olla keegi su perekonnast, naabrite hulgast, sotsiaalsest võrgustikust, tööl või koguduses?

Selle kommentaari autor: Tanya Ferdinandusz