Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Kr 3:1-6
Vanast ja uuest lepingust1Kas jälle peame hakkama ennast soovitama? Või on meil vaja, nagu mõnel teisel, soovituskirju teie kätte või teie käest?
2Ei, teie ise olete meie kiri, kirjutatud meie südamesse, igale inimesele mõistetav ja loetav.
3On ilmne, et teie olete Kristuse kiri, meie teenimistöö läbi valminud kiri, mis ei ole kirjutatud tindiga, vaid elava Jumala Vaimuga, ka mitte kivilaudadele, vaid lihastele südamelaudadele.
4Niisugune usaldus Jumala vastu on meil aga Kristuse kaudu.
5Meie ei ole ju iseendast kõlblikud midagi lugema oma teeneks, just nagu oleks see meist endist, vaid meie kõlblikkus tuleb Jumalalt,
6kes on teinud meid kõlblikuks teenima uut lepingut, mitte kirjatähe, vaid Vaimu lepingut, sest kirjatäht suretab, aga Vaim teeb elavaks.
Paulus käsitleb tänases tekstis oma teenimistöö motivatsooni ning toob võrdluse tänavakaubitsejatega. Eelmise peatüki lõpus vastandas ta oma teenimise motivatsiooni tema kaasaegsete kasuahnete võltsijate omadele (2Kr 2:17). Nüüd kasutab ta uut metafoori - korintlased on nagu kiri, mille tema on kirjutanud (s 2,3).
Aga kes on see, kelle tunnistus teeb Pauluse teenistuse usaldusväärseks? Kes autoriseerib selle? Miks on ta nii veendunud oma töö kehtivuses ja efektiivsuses, iseenda sobivuses ja tõhususes? (s 4-6)?
Paulus toetub siin Jumala ja inimese vahelisele lepingule. Uus leping on kõrgem ja parem kui vana, sest tõde on Vaimu läbi kirjutatud inimsüdametesse, ehk olemuslikult inimese sees. Uus leping on ka ülemuslik vana suhtes (s 3), Vanas lepingus oli tõde ja käsuseadus kirjutatud kivitahtvlitele ning inimestel puudus võimekus seda lõpuni täita.. Uus leping tuleb aga koos võimekusega. Ning sellepärast on parimaks tõendiks evangeeliumi tõele - evangeeliumi kuulutajate ja kuuljate muudetud elud. Ka täna on muudetud elud parim tõestus evangeeliumile.
Kuidas näeme iseendid? Nii mõnelegi kristlasele on olulisem olla ise kõlblik, kui vastu võtta Kristuse kaudu meile kingitud kõlblikkus ning Püha Vaimu abi teenimisel. Meile meeldivad soovituskirjad, soosing ja populaarsus kogukonnas. See on inimeses peituv uhkus, mis tahab kõigele vaatmata ise suuta, ise olla; me ei taha tunnistada, et me ei ole, ega suuda. Palju lihtsam on minna oma tarkuses, kui otsida Püha Vaimu juhtimist ning väge. Olla nõrk, et Kristuse vägi saaks meis täielikuks (2Kr 12:10).
Aga ei mingi kuulsus, mõjukus, ega ükski soovituskiri ei saa anda meile Jumala uue lepinguga kaasnevat varustust, mis ainsana toob esile tõelise vilja. Selle saame vaid Jumalale alistudes ning ennast täiesti Talle üle andes. Kui soostume minema Jumala varustuses ja tingimustel, siis uue lepingu kohaselt oleme ka need, keda viiakse Kristuse võidurongkäigus. Siis meie “lõhn” maailmale räägib Kristusest, ning meil pole kiusatust püüda kõigest väest sulanduda maailma “lõhnaga” See on meie valik - kas meie elu on sedavõrd täidetud Vaimust, et teised võivad sellest lugeda Kristuse “kirja”, või oleme lõpetanud kirjutamise hoopis, arvates et piisab lühisõnumist või e-kirjast.
Selle kommentaari autor: APÜ