Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Kr 8:1-6
Makedoonia koguduste eeskujust1Vennad, ma tahan teile teatada, mida Jumala arm Makedoonia kogudustes on korda saatnud.
2Rohked katsumused, millega neid on läbi proovitud, on andnud neile ohtrasti rõõmu ning nende põhjatu vaesus on kasvanud siira headuse rohkeks rikkuseks.
3Nad on ju andnud oma jõudu mööda - mina olen tunnistaja -, koguni üle oma jõu. Nad ise on vabatahtlikult
4anunud meilt paljude palvetega, et neil võiks olla osa eesõigusest aidata pühasid.
5Ja nende annid ületasid kõik meie lootused, sest nad andsid Jumala tahtmise läbi iseendid, esmalt Issandale ja siis ka meile.
6Nii me siis julgustasime Tiitust, et ta teie keskel viiks lõpule selle korjanduse, nii nagu ta seda kord on alustanud.
See kirjakoht, mis kutsub korintlasi üles annetama Jeruusalemma vaeste heaks, on üllatavalt haakuv Eesti taasiseseisvuse aegsete arengutega. Üleminekul ühest ühiskonnasüsteemist teise pidasid mitmed endastmõistetavaks, et toetajad jõukamatest lääne riikidest peavad aitama ehitada siia uusi kirikuid, remontida vanu, muuta strutkuure taas toimivaks. Ja paljud kristlased, ogranisatsioonid ja kogudused üle maailma on seda taastamist pikki aastaid ka toetanud.
Suuremale osale eestlastest aga oli tol ajal kirikule ja igasugusele kristlikule tööle mitteannetamise vabanduseks vaesus. Tänast tekstilõiku vaadates näeme, et vaesus ei pruugi olla takistus - Makedoonia kogudused, elades täielikus vaesuses, lausa nõudsid nende andide vastuvõtmist.
On palju näiteid sellest, kuidas väga vaesed Aafrika riigid saadavad välja misjonäre ja toetavad neid igaüks sellega, mis neil on. Ülemaailmses Avatud Piibli Ühingus tehti mõni aasta tagasi üleskutse annetada raha ühe Aafrikast pärit raskelt haige kaastöötaja heaks, kes vajas keerulist operatsiooni, mida tema kodumaal ei saadud teha. Väga paljud vastasid üleskutsele, kuid kõige suurem annetus tuli Boliiviast, mis tol ajal oli kogu maailmas üks vaesemaid riike.
Siinkohal meenub lugu vaesest lesknaisest, kes annetas templis kaks hõberaha ja Jeesus ütles, et tema andis kõige rohkem (Lk 21:1-4). Ka Eestis on selliseid inimesi, eriti eakamate seas, kes tõesti annavad Jumalale kõik, mis neil on, ja just nemad on tõelised usukangelased, sest nad on pannud kogu oma lootuse Jumalale ja mitte enda varale, mida koi sööb ja rooste rikub.
Nii on täna meie ees taas Sõna “peegel” mille varal end läbi katsuda. Praeguseks on paljud ka Eestis kogenud isiklkult Jumala heldust ning teavad, et kui näha kõike mis sul on kui andi Jumalalt, siis ei ole raske anda. Kui osadus ja usaldus Taevase Isa vastu on suur ja elav, siis andmine sinna kuhu sulle näidatakse on teisejärguline probleem - esmane on olla oma Isa ees ja kuulda Tema häält, armastada Teda kogu oma jõust ja kõigega mis sul on. Sealt hakkab voolama “siira headuse rohke rikkus” Jumala auks (s 1).
Selle kommentaari autor: APÜ