Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Kr 11:1-15
Pauluse kui apostli õigusest1Oh et te salliksite ometi pisut minu rumalust! Te ju sallite mind!
2Sest ma olen kiivas teie pärast jumaliku kiivusega, kuna ma olen teid kihlanud üheleainsale mehele, et teid puhta neitsina esitada Kristusele.
3Ma kardan aga, et nõnda nagu madu pettis Eevat oma kurikavaluses, nii rikutakse ka teie lihtne ja puhas Kristusest arusaamise võime.
4Sest kui keegi tuleb ja kuulutab mingit teist Jeesust, keda meie ei ole kuulutanud, või kui te saate teise vaimu, keda te ei ole saanud, või teise evangeeliumi, mida te ei ole vastu võtnud, siis te sallite seda küll.
5Ma arvan ometi, et mina ei ole milleski kehvem neist „ülivõrratuist apostleist”.
6Kui ma olengi koolitamata kõnekunstis, ei ole ma seda tunnetuses, mille me oleme teile alati kõiges teatavaks teinud.
7Kas ma olen teinud pattu, kui ma ennast alandasin, et teid ülendataks, ja kuulutasin teile Jumala evangeeliumi päris muidu?
8Teisi kogudusi ma riisusin neilt palka võttes, et teenida teid,
9ja kui ma tundsingi teie juures olles puudust, ei olnud ma kellelegi vaevaks, sest mis mul puudu jäi, seda leevendasid vennad, kes tulid Makedooniast. Ja ma olen kõigiti püüdnud mitte olla teile koormaks ning püüan edaspidigi.
10Nii tõesti kui Kristuse tõde on minus, ei vaigistata seda mu kiitlemist Ahhaia maakohtades.
11Miks? Kas ma siis teid ei armasta? Küll Jumal teab!
12Aga nagu ma praegu ei võta midagi teie käest, nii ma teen ka edaspidi, et kõrvaldada neil valevendadel mis tahes võimalus kiidelda ja väita endid olevat niisugused nagu meie.
13Sest niisugused inimesed on valeapostlid, petised töötegijad, kes on moondanud ennast Kristuse apostleiks.
14Ja see ei ole ime, sest saatan ise moondab ennast valguse ingliks.
15Seepärast ei ole midagi erilist, kui ka tema teenrid endid moondavad õiguse teenriteks. Nende eluots tuleb nende tegude järgi!
Oleme kärmed “armastusest” rääkima. Kasutame seda sõna kergesti, kuid see mida väidame, ei saa väga sageli kinnitust meie endi elus. Tihti on mingid armastuse nimel ülesköetud protestid sisuliselt vaid kuum aur. Veelgi hullem, inimesed räägivad armastusest, kuid oma tegudega manipuleerivad teiste inimestega ning rõhuvad neid. Inimesed igatsevad tõelist armastust, kuid väga paljud pettuvad selle otsinguil.
Taas on Paulus ka selles küsimuses erinev. Ta tõesti armastab korintlasi sügavalt, ning väljendab seda armastust oma kirjades vägagi kirglikult (s 11). Samas: Paulus ei kirjuta ainult armastusest, vaid demonstreerib seda ka praktiliselt.
Üks spetsiifiline näide selle kohta on just tänases tekstis- see on tema keeldumine võtta korintlastelt vastu tasu oma töö eest, kuigi tal oli täielik õigus saada neilt majaduslikku toetust (s 7-11). Paulus ei taha olla “koormaks” korintlastele (s 9,10). Tema otsus oli tegelikult ohver ning tema armastuse autentsuse kinnitus - mis osutas, et Pauluse armastus oli reaalne ja ehtne. Näeme siin tõelist armastust, mis toob inimeste ellu muutuse, kuid mille muster on ohverdav, ennast andev ning muutust toov - nii nagu on Kristuse armastus meie vastu.
Ka kristlased räägivad palju armastusest. Ning õigusega, sest meil on Jumal, kes on Armastus oma olemuselt ning kes kutsub meid üles armastama teisi, isegi neid, kes on meie “vaenlased” (Mt 5:44; 1Jh 4:7-8; 1Pt 1:22). Me teame seda kõike, kuid kas me seda ka elame? Oleme ju kutsutud olema nii sõnade kui ka tegude inimesed, armastades nii nagu Jeesus seda tegi. NIi elades peame valmis olema ka selleks, et inimesed meid ei mõista - samamoodi nagu koges Paulus (s 7,8). See juhtub eriti siis, kui inimesed, keda oleme kutsutud teenima, on sisemiselt haavatud või katki. Sest puudutades kellegi haavu, kogevad nemad valu ja haavavad vastu. Ometi oleme kutsutud ka sellises olukorras jääma kindlaks ja järjepidevaks oma armastuses.
Selle kommentaari autor: Mark Keown