Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Kr 12:1-13
Paulus kiitleb Jumala armust1Tuleb kiidelda, ehkki sellest pole kasu. Nüüd tahan ma tulla nägemuste ja Issanda ilmutuste juurde.
2Ma tean ühte inimest Kristuses, keda neljateistkümne aasta eest- kas ta oli ihus, seda ma ei tea, või kas ta oli ihust väljas, seda ma ei tea, Jumal teab - tõmmati kolmanda taevani.
3Ja ma tean, et sama inimest - kas ta oli ihus või ihust lahus, seda ma ei tea, Jumal teab -
4tõmmati paradiisi ja ta kuulis öeldamatuid sõnu, mida inimene ei tohi rääkida.
5Selle inimese üle ma kiitlen, iseenesest ei kiitle ma aga muu kui nõtruse üle.
6Jah, kui ma tahaksingi kiidelda, ei oleks ma rumal, sest ma räägiksin tõtt. Aga ma loobun sellest, et mõni ei arvaks minust enamat, kui ta mind näeb olevat või mida ta minult kuuleb,
7ka võrratult suurte ilmutuste tõttu. Seepärast, et ma ei läheks kõrgiks, on mulle liha sisse antud vai, saatana ingel, mind rusikatega peksma, et ma ei läheks kõrgiks.
8Ma olen selle pärast kolm korda Issandat palunud, et see minust lahkuks.
9Kuid tema ütles mulle: „Sulle piisab minu armust, sest nõtruses saab vägi täielikuks.” Nii ma siis kiitlen meelsamini oma nõtrusest, et Kristuse vägi laskuks elama minu peale.
10Seepärast mul ongi hea meel nõtruses, vägivalla all, hädades, tagakiusamistes ja ahistustes Kristuse pärast, sest kui ma olen nõder, siis ma olen vägev.
Paulus on valmis tulema Korintosesse11Ma olen läinud rumalaks, teie olete mind selleks sundinud. Teil tulnuks mind soovitada, sest mul ei puudu midagi, mis on neil „võrratuil apostleil”, ehk ma küll ei ole midagi.
12Apostli tunnusteod on ju teie seas täide saadetud kogu kannatlikkusega, nii tunnustähtede, imede kui ka vägevate tegudega.
13Jah, mille muu poolest teie olete olnud teistest kogudustest alamad kui vaid selle poolest, et mina ise ei ole olnud teile koormaks? Andke mulle andeks see süü!
Piibliuurijad on kaua püüdnud mõistatada, mida Paulus mõtles “vaia” all tema ihus (s 7). Mõned arvavad, et Paulus kannatas valuliku silmapõletiku käes (ta meenutab galaatlastele füüsilist haigust, mida põdes ning samas viitas galaatlaste kaastundele, kes olid valmis oma silma välja rebima, et teda aidata) (Gl 4:13-15). Siiski on jätkuvalt keeruline öelda, millele see salm viitab, ning osaliselt ka sellepärast, et sõna skolops, mida on muudes keeltes ka “okkaks” tõlgitud, on tegelikult ebaselge tähendusega. Nii jäämegi mõistatama.
Selge on aga see, et olukord oli tõsine. Võime kujutleda kui tungivalt Paulus võis palvetada et see “vai” tema ihust eemaldataks ning milline võis olla tema peetumus, kui kaua oodatud vastus ei tulnudki. Ometi oli see skolops oluline, kõigepealt turvas see Paulust uhkeks minemise eest. Paulusele oli kingitud erakordne visioon ning ilmutus (s 1-4), ning too valus vai hoidis teda alandlikuna.
Teiseks kindlustas “vai”, et sama põhimõte, mis Pauluse 2. kirjas korintlastele on keskne, oleks kõigile nähtav ka apostli enese elus: et Jumala vägi saab avalikuks läbi inimese nõtruse (s 9).
Asjaolu, et meil on keeruline tolle “vaia” olemust kindlaks teha, aitab meil rakendada sama põhimõtet ka enese ellu. Võime olla silmitsi mistahes raskustega - füüsiliste, mentaalsete või suhte probleemidega. Paulus palvetas, et tema skolops ära võetaks ning ka meil võib olla taolisi palveid, mida juba kaua ja tungivalt Jumala ette toonud oleme. Ning ka meie oleme võibolla juba saanud Jumalalt sellesama vastuse, mille Paulus sai (s 8,9). Mõnikord, selle asemel, et raskused meie elust kaotada, kingib Jumal armu toime tulla või suutlikkust läbi minna tõeliselt rasketest olukordadest. Kui see on ka sinu kogemus, siis on sul julgus loota täiesti kõige armu Jumalale, kes varustab sind kõige vajalikuga toimetulekuks. Ning toetudes Temale võid olla kindel - et sinu kõige nõrgemas olukorras, on Jumal toimiv sinus ning sinu läbi oma võimsa väega.
Selle kommentaari autor: Peter Morden