Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Ahastuse ajal

Pühapäev, 6. September 2020

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 120

Appihüüd petiste ja valetajate vastu
1Palveteekonna laul.
Ma hüüdsin oma kitsikuses Issanda poole
ja tema vastas mulle.
2Issand, vabasta mu hing
valetajaist huultest ja petisest keelest!
3Mida anda sulle,
mida lisada sulle,
petis keel?
4Sangari teravaid nooli
koos leetpõõsa tuliste sütega.
5
Häda mulle, et ma võõrana elan Mesekis,
et ma viibin Keedari telkide keskel!
6Juba kaua on mu hing elanud
nende juures, kes vihkavad rahu.
7Mina tahan rahu!
Aga kui ma räägin,
on nemad valmis sõjaks.

“Heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest! “ (1Pt 5:7)

Mulle meeldib saksakeelne sõna “Weltschmerz”. Jämedalt tõlkides tähendaks see maailmavalu kogemist, väsimusetunnet kõigest ümbritsevast, soovi “peatada maailm ja maha minna”. Enamik meist kogeb seda mingil hetkel ning samamoodi tundis ilmselt ka tänase psalmi autor.

Kuna tegu on kõige esimese “ülesminemise lauluga”, on põhjust arvata, et psalmist sooviks olla Jeruusalemma templis ja täielikus rahus (s 7). “Ülesminemine” viitab Judea kõrbeplatoolt ülespoole, Jeruusalemma ja Siioani mäele minekut. See on paljude aastate vältel olnud miljonite palveteekonnaks. 

Aga psalmist on pagenduses, kaugel oma vaimulikukst kodust. Meesek ja Keedar (s 5) viitavad paganarahvaste aladele, eemal Iisraelist. Ning psalmist kogeb, et on ümbritsetud vaenulikest häältest, valedest ja pettusest (s 2) ning hävitava ja sõda ihkava meelsusega iinmestest (s 7).

Ta ei sobi kuidagi nende hulka, see ei ole tema tee ning ta igatseb midagi palju paremat.

Siit edasi tuleb psalm 121, mis kirjeldab toimunud muutusi. Aga hetkel oleks mõistlik jääda selle 

“Weltschmerz’i” juurde. Ehk on see too valu, mida praegu koged?  See ei ole ebapüha tunne. Mitte kõik, mida tunneme ei ole kiiduväärt, kuid parem on olla aus ka negatiivse osas selle asemel et need tunded alla suruda ning lasta neil enees hõõguda.

Oma teekonnal Jeruusalemma oleks psalmist võinud otsida abi, aga kuhu rändame meie? Palverännakud võivad olla vägagi abistavad, kuid meie tempel ei ole enam koht, vaid Isik.

 
“Sest Jumalal on olnud hea meel lasta kogu täiusel temas elada” (Kl 1:19)

Selle kommentaari autor: Nigel Wright