Loe läbi alltoodud kirjakoht: 3Ms 13:1-23
Seadused pidalitõve kohta1Ja Issand rääkis Moosese ja Aaroniga, öeldes:
2„Inimene, kelle ihunahal on muhk või lööve või valge laik ja see areneb tema ihunahal pidalitõveks, tuleb viia preester Aaroni või mõne tema poja juurde, kes on preester.
3Kui preester näeb ihunahal löövet ja et karvad lööbes on muutunud valgeks ja et lööve paistab olevat madalam kui muu ihunahk, siis on see pidalitõbi; ja kui preester seda on vaadanud, siis ta peab tema roojaseks kuulutama.
4Aga kui tema ihunahal on valge laik ja see ei paista olevat nahast madalam ja karvad ei ole muutunud valgeks, siis peab preester nakatatu eraldama seitsmeks päevaks.
5Preester vaadaku teda seitsmendal päeval, ja vaata, kui lööve on tema silmis endine ja lööve nahal ei ole laienenud, siis preester eraldagu tema uuesti seitsmeks päevaks!
6Ja kui preester seitsmendal päeval teda jälle vaatab, ja näe, lööve on muutunud kahkjaks ega ole nahal laienenud, siis peab preester tema puhtaks kuulutama: see on ainult kärn; ja ta pesku oma riided, siis ta on puhas.
7Aga kui kärn nahal lööb ikka laiemaks, pärast seda kui ta on ennast näidanud preestrile puhastamiseks ja nüüd näitab ennast preestrile teist korda
8ja preester vaatab teda, ja näe, kärn ta nahal on laienenud, siis peab preester tema roojaseks kuulutama, sest see on pidalitõbi.
9Kui pidalitõbi on tabanud inimest, siis viidagu ta preestri juurde!
10Ja kui preester vaatab, ja näe, nahal on valge muhk, karvad selles on muutunud valgeks ja muhus on liigliha:
11siis on ta ihunahal vana pidalitõbi ja preester kuulutagu tema roojaseks; ta ärgu eraldagu teda, sest ta on ainult roojane!
12Aga kui pidalitõbi nahal lööb väga välja ja pidalitõbi katab kogu tõbise naha peast kuni jalgadeni, kuhu preestri silmad iganes vaatavad,
13ja kui preester näeb, et vaata, pidalitõbi on katnud kogu ta ihu, siis peab ta tõbise puhtaks kuulutama; ta on muutunud üleni valgeks, ta on puhas!
14Aga niipea, kui tal nähtub liigliha, on ta roojane.
15Ja kui preester näeb liigliha, siis peab ta tema roojaseks kuulutama: liigliha on roojane, see on pidalitõbi.
16Kui liigliha ennast muudab ja muutub valgeks, siis peab inimene tulema preestri juurde.
17Ja kui preester teda vaatab, ja näe, lööve on muutunud valgeks, siis peab preester tõbise puhtaks kuulutama; ta on puhas!
18Ja kui kellegi ihunahal on olnud paise ja see on paranenud,
19aga paise asemele on tulnud valge muhk või punakasvalge laik, siis peab ta ennast näitama preestrile.
20Ja kui preester vaatab, ja näe, see paistab olevat madalam kui muu nahk ja karvad on muutunud valgeks, siis peab preester tema roojaseks kuulutama, sest see on pidalitõbi, mis paises on välja löönud.
21Ja kui preester seda on vaadanud, ja näe, seal ei ole valgeid karvu ega ole see madalam kui muu nahk, vaid on muutunud ainult kahkjaks, siis preester eraldagu tema seitsmeks päevaks!
22Ja kui see nahal lööb ikka laiemaks, siis peab preester tema roojaseks kuulutama, sest see on pidalitõve nakatus.
23Aga kui valge laik püsib ega laiene, siis on see paise arm ja preester peab tema puhtaks kuulutama.
Vana Testamendi preestrite elu oli väga tihe! Lisaks kõikidele pühamuga seotud kohustustele ning käsuseaduse õpetamisele, pidid nad olema ka rahva tervisekontrolli inspektoriteks.
Tänane ja järgmised paar peatükki tegelevadki erinevate haiguste ja infektsioonide tuvastamisega nii inimese ihus, ehitustes või kasutatavates materjalides ning roojasuse kõrvaldamise võimalustega.
Selles kontekstis kasutatakse sageli heebreakeelset sõna sara’at. Enamasti on seda tõlgitud “pidalitõveks”, hilisemad uurimused aga on leidnud, et sõna kasutusväli on oluliselt laiem, haarates inimese nahaga seotud erinevad juhtumid mis on seoses paistetuste, normaalse värvi muutumise, helbelisuse, kõdunemise või hallitusega.
Siin kirjeldatud haigusi ei ole võimalik kliiniliselt täpselt määratleda. Tegu võis olla psoriaasi, nahaaluste usside, mädapaisete armide, kärnade, põletuste, ekseemida, herpese, teatud pidalitõve vormidega jpm-ga.
Antud juhised pidid preestritel aitama tuvastada esmavaatlusel (ning hilisemate järelvaatluste kaudu) kas inimese naha seisnud oli püsiv või paranev (rituaalselt puhas), leviv ning nakkav (rituaalselt ebapuhas); nad pidid oskama eraldada tõsist seisundit väiksematest kaebustest (lihtne, kiirest paranev lööve nt). Peamine küsimus oli, kas tegu oli kroonilise haiguse või rohkem kui nädal - kaks kestvate sümptomitega, kas see ulatus sügavamale naha pinnast.
Vastava eraldamise üheks põhjuseks oli kindlasti vajadus vältida terve rahva nakatumist, kui haigus määratud jälgimisaja jooksul osutus olevat tõsine ja nakkav. Preestrite peamine mure aga oli eemaldada ebapuhas igasugusest võimalusest puutuda kokku pühaga- nende otsustus lähtus eelkõige religioossest vaatest, kuigi samas oli tegu ka rahva tervise hoidmisega.
Kõik need instruktsioonid olid seotud Iisraeli argieluga. Sellest hoolimata saame siit tõmmata paralleele ka oma ellu täna. Esmalt püha ja roojase kokkupuute vältimise võtmes vaimses sfääris. On asju mis meie südant ja vaimu negatiivselt võivad mõjutada, kuid mida meile Jumala poolt kaasa antud vaimne kaitsekiht läbi ei lase.. Siiski, kui puudub regulaarne kontroll ja puhastus võivad tekkida kolded või sügavamad põletikupesad, mis avavad ukse surmavatele nakkustele või kanduvad muid teid pidi meie organismi. Nagu nakkustel, on ka vaimsetel viirustel mitmeid erinevaid vorme ja nakkumise viise. Koroona ajastul oleme õppinud end füüsiliselt kaitsma käte (naha) katmise, pesemise ja desifntseerimise läbi, sest palja silmaga ei ole võimalik nakatumist tuvastada ning ka enestunne ei pruugi kohe nakkusest märku anda. Lisaks võime nakatunuina saada ohuks ka teistele. Kuidas aga kontrollida vaimset saastumist? Kus ja kes on need “preestrid” kes jälgivad ning instrueerivad isolatsiooni või ravi osas?
Seda pidevat kontrolli teostatakse jätkuvalt Jumala rahva kogukonnas ja osaduses - koguduses. Esmalt saame paluda, et Jumala Vaim uuriks läbi meie vaimse “naha” - meie südame: kas sinna on ladestunud midagi ohtlikku, kas mõni halb protsess on saanud alguse, või oleme paranemise teel ja meie süda on saanud puhtaks? (Ps 139:23) Meil on Jumala sõna, mis mõõdab ja kaalub ja kõnetab meid, kuid mis peseb meid ka puhtaks - eriti meie mõttemaailma, kui seda loeme (Ef 5:26). Meil on koguduses juhid, kaasusklikud, hingehoidjad - me kõik oleme üksteisele preestrid ( 1Pt 2:9) ning meil on koguduses lausa kohustus märku anda, kui tajume, et midagi on mu sõbra juures alarmeerivat (1Ts 5:14). Sest kui me nakkusest teada ei anna, võib mõni asi nakatada terve koguduse. Ja me ei pea minema isolatsiooni nädalateks - vaid vastupidi: Jeesuse veri puhastab meid kõigest patust, kõigest ohtlikust! Ja me saame, tohime, oleme oodatud igal hetkel risti alla, et saada taas puhtaks. Milline võimalus ja milline arm!
Selle kommentaari autor: APÜ