Loe läbi alltoodud kirjakoht: 3Ms 14:1-32
Seadused pidalitõve kohta1Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
2„See on seadus pidalitõbise kohta ta puhastuspäevaks: tema tuleb viia preestri juurde
3ja preester mingu väljapoole leeri; ja kui preester vaatab, et näe, pidalitõbisel on pidalitõve lööve paranenud,
4siis preester käskigu, et puhastatava pärast võetaks kaks elusat puhast lindu, seedripuud, helepunast lõnga ja iisopit.
5Ja preester käskigu tappa üks lind värske veega saviastja kohal!
6Siis ta võtku elus lind, seedripuu, helepunane lõng ja iisop ning kastku need ja elus lind värske vee kohal tapetud linnu verre
7ja piserdagu seda pidalitõvest puhastatava peale seitse korda ning kuulutagu ta puhtaks; aga elus lind ta lasku väljale lahti!
8Ja puhastatav pesku oma riided ja pügagu ära kõik oma karvad ja pesku ennast veega, siis ta on puhas; ja seejärel ta võib minna leeri, peab aga jääma seitsmeks päevaks väljapoole oma telki!
9Seitsmendal päeval peab ta ära pügama kõik oma karvad, juukse-, habeme- ja kulmukarvad; ta pügagu ära kõik oma karvad, pesku oma riided ja loputagu oma ihu veega, siis ta on puhas!
10Ja kaheksandal päeval võtku ta kaks veatut oinastalle, üks veatu aastane utetall, pool külimittu õliga segatud peent jahu roaohvriks ja üks kortel õli!
11Ja preester, kes puhastab, seadku puhastatav mees ja need asjad Issanda ette kogudusetelgi ukse juurde!
12Siis preester võtku üks tall ja ohverdagu see koos kortli õliga süüohvriks, kõigutades neid kõigutusohvrina Issanda ees.
13Ja ta tapku tall paigas, kus tapetakse patuohver ja põletusohver, pühas paigas; sest nagu patuohver, nõnda kuulub ka süüohver preestrile, see on väga püha!
14Preester võtku süüohvri verd ja preester määrigu seda puhastatava parema kõrva lestale ja ta parema käe pöidlale ja ta parema jala suurele varbale!
15Seejärel preester võtku kortlist õli ja valagu oma vasakusse pihku!
16Ja preester kastku oma parema käe nimetissõrm õlisse, mis on ta vasakus pihus, ja tilgutagu sõrmega õli Issanda ees seitse korda!
17Ja õlist, mis ta pihku üle jääb, preester määrigu puhastatava parema kõrva lestale, ta parema käe pöidlale ja ta parema jala suurele varbale süüohvri vere peale!
18Aga õli, mis veel preestri pihku üle jääb, ta valagu puhastatavale pähe; nõnda toimetagu preester tema eest lepitust Issanda ees!
19Siis preester ohverdagu patuohver ja toimetagu lepitust roojusest puhastatava eest ning seejärel ta tapku põletusohver!
20Ja preester ohverdagu altaril põletusohver ja roaohver; kui preester nõnda on toimetanud lepitust tema eest, siis ta on puhas!
21Aga kui ta on kehv ja ta jõud ei luba, siis ta võtku ainult üks oinastall kõigutatavaks süüohvriks tema eest lepituse toimetamiseks, üks kann õliga segatud peent jahu roaohvriks, kortel õli
22ja kaks turteltuvi või kaks muud tuvi, nagu ta jõud lubab: üks olgu patuohvriks ja teine põletusohvriks!
23Ja ta viigu need kaheksandal päeval enese puhastamiseks preestrile kogudusetelgi ukse juurde Issanda ette!
24Ja preester võtku süüohvri tall ja kortel õli ning preester kõigutagu neid kõigutusohvrina Issanda ees!
25Kui süüohvri tall on tapetud, siis preester võtku süüohvri verd ja määrigu puhastatava parema kõrva lestale ja ta parema käe pöidlale ja ta parema jala suurele varbale!26Siis preester valagu õli oma vasakusse pihku
27ja preester tilgutagu oma parema käe nimetissõrmega õli, mis on ta vasakus pihus, Issanda ees seitse korda!
28Ja preester määrigu õli, mis on ta pihus, puhastatava parema kõrva lestale ja ta parema käe pöidlale ja ta parema jala suurele varbale süüohvri vere peale!
29Ja ülejäänud õli, mis on preestri pihus, ta valagu puhastatavale pähe, tema eest lepituse toimetamiseks Issanda ees!
30Ja ta ohverdagu üks neist turteltuvidest või muudest tuvidest, nagu ta jõud kandis,
31neist, keda ta jõud kandis: üks patuohvriks ja teine põletusohvriks ühes roaohvriga; nõnda toimetagu preester puhastatava eest lepitust Issanda ees!
32See on seadus selle kohta, kellel oli pidalitõve lööve, kelle jõud aga ei luba rohkem enese puhastamiseks.”
Tänases piiblitekstis kirjeldatud rituaalide eesmärk oli tuua tagasi kogukonda haige, kes enne oli eraldatud tõsise nahahaiguse tõttu ning sellepärast ka roojaseks kuulutatud; kuid kes nüüd oli paranemas. Tuleb rõhutada, et kirjeldatud toimingud ei olnud katse saavutada tervenemist, vaid need rakendati siis kui tuli selgus ja äratundmine, et tervenemine oli toimumas/ toimunud. Samasse kategooriasse kuulub UT lugu kus, Jeesus saatis 10 pidalitõbist preestrite juurde oma tervenemist kinnitama. Preestrite juurde läkitamine oli pidalitõbiste jaoks usutegu, kuid nende paranemine toimus teekonnal ajal. Lk 17:14 “Ja neid nähes ütles Jeesus neile: „Minge näidake endid preestritele!” Ja sündis, et nad mineku ajal said puhtaks.”
Iisraeli preestrid ei olnud mingid üleloomulike võimetega posijad või nõiad - kõik see, mida nad pidid tegema oli avalikult kirjas ja kõikidele loetav. Ka ei olnud nad religioosse eliidi hulka kuuluvad spetsialistid, teiste jaoks kättesaamatud.
On väga tähelepanuväärne, et kõikides kirjeldatud toimingutes ei mainita kordagi mingeid okultseid või maagilisi toiminguid, ka ei mainita haiguste puhul deemonlikke põhjusi. Ning mitte sellepärast, et neid haigusi peeti ravimatuteks, vaid et usuti, et kogu tervendamine on üksnes Jumala käes ning kõige kohasem viis tervist saavutada oli kasutada palvet ning Jumala sõna (5Ms 32:39; 4Ms 12:13; 2Kn 5)
Kirjeldatud puhastusrituaalid olid pikad, suure tähendusega ning avalikud. Lisaks kinnitusele endisele haigele, et nüüd on kõik korras, tähendas toimunu ka tema avalikku rituaalset tagasipöördumist kogukonda, tema nn legitimeerimist. Eriti oluline oli tervenenu jaoks see, et tal oli luba taas osa võtta jumalateenistusest.
Rituaalsed tegevused kulmineerusid tagasi antud elu ja surmast pääsemise tähistamises. Üks rahva hulgast oli toodud välja rituaalse surnu seisusest tagasi elavate maale/ keskele ja osadusse Jumalaga.
Meie päevil tuleb üsna harva ette, et kedagi isoleeritakse kogudusest. Kuigi selline asi on täiesti piibellik, peab selleks ikkagi olema tõsine põhjus ja/või oht kogukonnale. Sageli keelatakse inimesele siis ka osalemine teatud üritustel, samas kui üldistel koosolekutel on tal luba käia. Tavaliselt antakse kõrvalepandule teatud periood taastumiseks või “tervenemisprotsessi” tekkimiseks. Ning kui selle protsessi märgid on ilmsed ja positiivsed siis tohib inimene tagasi tulla kogudusse täieõigusliku liikmena. Kahjuks saavad sellise protsessi käigus paljud ikkagi sügavalt haavatud, ega pöördu enam tagasi.
Ehk tuleks tänase piibliteksti valgel uuesti üle vaadata just sellised koguduse praktikad, mõeldes piiblitekstist esile tulevatele põhimõtetele. Ebauhas ja ohtlik tuleb eraldada. Aga tuleks tähelepanu alla võtta ka tagasitoomise protsess. See, kes Iisraelis tervenes, kuulutati avalikult puhtaks; võeti avalikult vastu - ta oli jälle võrdne võrdsete seas, ning tema tagasitulekut tähistati, selle üle rõõmustas terve kogudus! Kõige olulisem muutus peaks aga toimuma teiste kristlaste seas, sest sageli kipume ka endi keskel eksinud inimesi määramat ajaks häbimärgistama: Jumal on ammu andeks andnud, aga inimesed peavad endiselt meeles, ega jäta mainimata. Kui palju oleks kogudustes inimesi rohkem ja Jumala austamine suurem, kui kahtlustavate ja kõõrdis pilkude asemel näeksid nad siirast rõõmu kaaskristlaste silmis!
Selle kommentaari autor: APÜ