Loe läbi alltoodud kirjakoht: Kl 2:1-7
Pauluse osa Kristuse töös1Ma tahan, et te teaksite, kui suur võitlus on mul teie ja laodikeialaste pärast ning kõikide pärast, kes mind ennast ei ole näinud,
2et julgustada nende südameid, kes on kokku liidetud armastuses ja täieliku mõistmise kogu rikkuse, Jumala saladuse - Kristuse - tunnetamises,
3kelles peituvad kõik tarkuse ja tunnetuse aarded.
4Ma ütlen seda selleks, et keegi teid ei eksitaks ilukõnedega,
5sest ehk ma küll ihulikult olen eemal, olen ma vaimu poolest ometi teiega, rõõmustades, kui ma näen teie korda ning teie kindlat usku Kristusesse.
Hoiatus eksiõpetajate eest6Nii nagu te nüüd olete Kristuse Jeesuse võtnud vastu Issandaks, nõnda käige temas,
7olles juurdunud ja ülesehitatud temas ning kinnitatud usus, nõnda nagu teid on õpetatud, ja olge ülevoolavad tänus.
Paulus ütleb meile siin, et tegelikult hoolib ta isegi neist, keda ta mitte kunagi kohanud pole, sh ka koloslastest. Tema soov on, et jõuaksime tõelisele usule Kristusesse, usule, mis talub vastutuult ning ei murdu väärõpetuste rünnakuis.
Ikka veel rõhutab ta, et tõelise tarkuse ning teadmised - ja neid ju eksiõpetused rõhutavad eriliselt - võib leida üksnes Kristuses. Paulus on tähelepanelikult jälgimas Kolossa koguduse olukorda ning lubab vajadusel sellesse ka sekkuda.
Paulus on eestpalvetaja, selline, kes jaksab palvetada isegi tundmatute eest. Just palve hoiab teda koloslastega ühenduses, kuigi isiklikult ei tunne ta neist kedagi. Jumal on asetanud nad tema südamele.
Eestpalve on Jumala kingitus ning tohutu võimalus. Jumal ei vaja meie palveid, aga me ise vajame neid, et mitte unustada.
Kirikus ei palvetata asjatult üksteise ning paljude inimeste eest kogu maailmas. Jumal on see, kes asetab meie südamele teatud inimesed ning olukorrad. Ja palve kaudu läkitab ta meid tegutsema, armastama tegudes.
Selle kommentaari autor: Pirkko Varis