Loe läbi alltoodud kirjakoht: Kl 3:12-17
Vanast ja uuest inimesest12Rõivastuge siis nagu Jumala valitud pühad ja armastatud südamliku kaastundega, lahkusega, alandlikkusega, tasadusega ja pika meelega,
13üksteist taludes ja üksteisele andestades, kui kellelgi on teise vastu kaebust. Nii nagu Issand teile on andeks andnud, nõnda tehke teiegi!
14Aga üle kõige selle olgu armastus - see on täiuslik side!
15Ja teie südameis valitsegu Kristuse rahu, millesse te olete kutsutud ühe ihuna. Ja olge tänulikud!
16Kristuse sõna elagu rikkalikult teie seas, kõiges tarkuses õpetage ja manitsege üksteist psalmide, hümnide ja vaimulike lauludega, laulge kogu südamest tänulikult Jumalale!
17Ja kõik, mida te iial teete sõnaga või teoga, seda tehke Issanda Jeesuse nimel, tema läbi Jumalat Isa tänades!
Aegajalt näeme, et koos globaliseerumise mõjudega on kaasa tulnud üks murettekitav trend - kasvav natsionalism ja hõimkondlikkus. Kõikjal rahvaste, kogukondade ja etniliste gruppide keskel võib näha järjest suuremaid lõhenemisi ning isegi vaenu. Kristlastena oleme kogenud ja rõõmustame evangeeliumist tuleneva ühtsuse üle, mis oma olemuselt on igasuguse lõhenemise vastand. Kahjuks ei näe me seda oma kogudustes toimimas nii (ulatuslikult ja efektiivselt) nagu peaks.
Paulus toob täna meie silme ette Kristuse eeskuju (s 12-14). Kristuse sarnase käitumise põhijooneks on käituda teistega nii nagu Jumal on käitunud meiega. Kui oleme ise kogenud Jumala andestust, siis saame (tahame ja peaksime) seda üles näitama ka teiste vastu. Kristuses olles saame osutada oma suhtumistes halastust ja kaastunnet; suhtuda iseenesesse alandlikult; ning vastata teiste käitumisele meie suhtes helduse ja kannatlikkusega. Need kõik on Kristuse poolt meile eeskujuks antud kvaliteedid ning alates sellest kui meie elud on jätkuvas ühenduses Temaga, on meil ka võimekus käituda samal viisil.
Ja siis tuletab Paulus meile meelde Kristuse rahu (s 15). Oma koguduses ja ka perekonnas toob Kristuse valitsemine kaasa ka Kristuse rahu valitsemise. Terviklikkus, harmoonia ning ühtsus on kristliku kogukonna alustalad.
Kolmandaks mainib Pauus Kristuse sõna (s 16). Evangeeliumi tõde on meie kujundamisel otsustava tähtsusega, see juhib meie elusid ning määrab meie prioriteedid. Jumala sõna jätkuval mõjutusel muutub meie mõtteviis, me oleme otsekui läbi leotatud Jumala sõnast mis täidab kogu meie olemuse ning toimib rikkalikult kõigis meie suhetes (s 16).
Kui kohalik kogudus saab sellisel viisil mõjutatud Kristuse ligiolemisest ja eeskujust, Kristuse rahust ja Jumala sõnast, muutub see tõeliselt kontrakultuuriliseks, demonstreerides teistsugust reaalsust, mis on võimalik inimeste keskel evangeeliumi läbi. Ja sellist reaalsust, mille keskmes on Kristus, vajab meie lõhestatud maailm aina enam- maailmal on vaja näha sellise kogukonna tõelisust ning kogeda selle tervendavat mõju.
Selle kommentaari autor: APÜ