Paljud vaatavad tänast kirjakohta kui sellist, mis räägibki lastest - ja sellisel juhul kirjeldab see kuidas inimesed peaksid kohtlema lapsi oma ühiskonnas. Samas aga ütleb tekst nende “pisikeste” kohta ka, et nad on “minusse uskujad” (s 42), nihutades sellega kogu õpetuse fookuse kaasusklikele. Viimane korraldus: “Pidage rahu omavahel” aga kinnitab, et suhted kristlikus kogukonnas on need, mida Jeesus silmas peab.

Ülaltoodu ei muuda kirjakohta meie jaoks kergemaks, sest nüüd loeme, et patud, mis on tehtud kaasuskliku vastu, ning mis hävitavad meie omavahelised rahumeelsed suhted, on Jumala silmis tõsine asi, ning need, kes teevad selliseid tegusid, riskivad põrguga. Salmis 48 antud kirjeldus on tsitaat Jesaja esimese peatüki lõpusalmidest, kus kirjeldatakse nende saatust, kes aktiivslt mässavad Jumala vastu, ning surevad, keeldudes võtmast oma kohta Jumala uue maa ja uue taeva jumalakummardamises. Leiame sarnaseid mõtteid ka mujalt  Uuest Testamendist (Ilm 21:1–8), siin aga on see mäss tõlgitud patuks “pisikeste” vastu, kes usuvad. See kõik osutab kui suurel määral samastab Jumal ennast oma rahvaga.

Milliseid konkreetseid tegusid siis silmas peetakse? Korraldus “Olgu teil soola enestes” (s 50) võib viidata õige kõnelemise tähtsusele (vt Kl 4:6), sest selle puudumine väga sageli lõhubki suhteid (Mt 5:22). Tõenäolisemalt aga viidatakse siin jüngrite vajadusele kaitsta ennast mistahes patu söövitavast mõjust. Siia hulka kuulub kasvõi seksuaalsete pattude mõju inimesele, mis meie päevil on üleüldiselt levinud (Mt 5:27–30).

Kõige üldisemalt hoiatab tänane kirjakoht meid ettevaatlik olema kõigega, mis võiks rikkuda meid või kedagi teist, keda Jumal armastab. Palvetagem siis, et me ei eksiks neid asju tehes (“käsi”), ega ka läheks kuhugi (“jalg”), kus taolisi patte tehakse, ega isegi kaaluks selliseid mõtteid (“silmad”) (Mark 8–16).