Loe läbi alltoodud kirjakoht: 4Ms 21:21-35
Iisrael alistab emorlaste kuninga Siihoni21Ja Iisrael läkitas käskjalad Siihoni, emorlaste kuninga juurde ütlema:
22„Luba mind oma maast läbi minna! Me ei põika põldudele ega viinamägedele, me ei joo kaevuvett. Me läheme kuningateed mööda, kuni oleme läbinud su maa-ala.”
23Aga Siihon ei lubanud Iisraeli oma maa-alast läbi minna, vaid Siihon kogus kokku kogu oma rahva ja läks välja kõrbe Iisraeli vastu; ta tuli Jaasasse ja sõdis Iisraeli vastu.
24Aga Iisrael lõi teda mõõgateraga ja vallutas tema maa Arnonist kuni Jabbokini, kuni ammonlasteni, sest ammonlaste piir oli kindlustatud.
25Ja Iisrael võttis kõik need linnad ja elas kõigis emorlaste linnades, Hesbonis ja kõigis selle tütarlinnades.
26Sest Hesbon oli Siihoni, emorlaste kuninga linn ja tema oli sõdinud endise Moabi kuninga vastu ning oli tolle käest ära võtnud kogu tema maa kuni Arnonini.
27Seepärast ütlevad pilkelaulikud: „Tulge Hesboni! Ehitatagu üles ja rajatagu Siihoni linn!
28Sest tuli läks välja Hesbonist, leek Siihoni linnast. See põletas Moabi Aari, Arnoni küngaste isandad.
29Häda sulle, Moab! Kadunud oled, Kemosi rahvas! Ta tegi oma pojad põgenikeks ja oma tütred vangideks emorlaste kuningale Siihonile.
30Aga meie ambusime neid, Hesbon on hävinud kuni Diibonini; me laastasime, kuni sai süüdatud tuli, mis ulatus Meedebani.”
31Ja Iisrael jäi elama emorlaste maale.
32Siis Mooses läkitas uurima Jaaserit ja nad vallutasid selle tütarlinnad; emorlased, kes seal olid, aeti ära.
Iisrael alistab Baasani kuninga Oogi33Siis nad pöördusid ja läksid üles mööda Baasani teed. Aga Baasani kuningas Oog läks välja nende vastu, tema ja kogu ta rahvas, taplusesse Edreis.
34Aga Issand ütles Moosesele: „Ära karda teda, sest ma annan su kätte tema ja kogu ta rahva ja maa! Ja talita temaga, nagu sa talitasid Siihoniga, emorlaste kuningaga, kes elas Hesbonis!”
35Ja nad lõid maha tema ja ta pojad ja kogu ta rahva, laskmata põgeneda ainsatki. Ja nad vallutasid ta maa.
Sündmusi, millest loeme tänases tekstis, kirjeldatakse Vanas Testamendis veelgi detailsemalt 5Ms 2: 26-37 ja ka Km 11:19-24. Neist paralleelkirjakohtadest leiame olulisi detaile, mis aitavad juhtunut mõista.
Jumal on suveräänne, ning viib oma plaani täide ka siis, kui inimesed Jumala plaani ei mõista ning arvavad, et nede plaan on parem. Iisrael oli taas pöördunud sõnakuulmise teele ning liikus viimaks jälle õiges suunas - seda nii geograafiliselt kui ka vaimulikult. Nende eesmärgiks oli jõuda Tõotatud Maale. Jumal oli mitu korda tõotanud, et Ta annab selle maa Iisraelile. Esimene tõotus anti juba Aabramile (1Ms 12:7), hiljem kordas Jumal seda mitmel korral.
Oma teekonnal pidid rahva juhid sageli otsustama, kuidas läbida võõraid, sageli ka vaenulikke territooriume. Me ei saa unustada, et Iisraeli puhul polnud tegu paarisaja inimesega, vaid ligi 1,5 miljoni pealise rahvaga, lisaks karjad. Seda on rohkem kui terve Eesti rahvas. Tegu ei olnud väikese palvega ning Siihon oli blokeerinud Iisraeli ainsa võimaluse edasi minna.
Iidses Lähis-Idas oli tavaline, et alustati läbirääkimistega -eriti, kui maad ei tahetud vallutada vaid sellest vaid läbi minna. Tol hetkel oli Iisrael nagu lõksus moabiitide maa ja emorlaste maa vahel - neil puudus ka võimalus lihtsalt ringi minna, nagu nad varem olid teinud. Ainust tee Tõotatud Maani viis läbi emorlaste maa.
Kuigi Moosesele ja rahva juhtidele võis tekkinud olukord tunduda samalaadsena kui paljud eelmised, oli tegu hoopis uue oukorraga. Ja ka Jumala instruktsioon oli teistsugune: mitte diplomaatia varal läbi minna, vaid maa tuli vallutada (5Ms 2:31)! Jumal ise lubas anda maa Iisraeli kätte. Mooses aga millegipärast ei alusta vallutamisega, vaid peab läbirääkimisi. Tulemuseks pole üksnes Siihoni keeldumine vaid sõjakuulutus Iisraelile.
Km 11:20 “Aga Siihon ei usaldanud Iisraeli, et see läheb tema maa-alast ainult läbi, vaid Siihon kogus kokku kogu oma rahva ja nad lõid leeri üles Jaasasse; ja ta sõdis Iisraeli vastu.” Lisaks saame teada, et “Issand, su Jumal, paadutas ta vaimu ja tegi ta südame kõvaks, et anda teda su kätte, nagu see nüüd ongi sündinud. “ (5Ms 2:30) Siihon ei usaldanud. Ta ei saanud usaldada, sest ta polnud enam ammu Iisraeli Jumalat teeninud, ning iga vale otsusega oli ta süda järjest rohkem Jumala vastu ka paadunud. Ning Jumal isegi tugevdas seda protsessi - sest Jumala otsus oli tehtud: see ma tuli anda Iisraelile, see oli osa Tema tõotuse täitmisest. Jumala jaoks oli maa üleandmise protsess juba alanud ning ka sellepärast ei olnud enam võimalik läbirääkimisi pidada.
Nii kordab Jumal kannatlikult oma sõnumit Moosesele: hakka vallutama! Ning selgitab: “Juba täna ma hakkan panema hirmu ja kartust sinu ees kõikide rahvaste peale kogu taeva all..” (5Ms 2:25)
Siihon tuleb välja oma hästi kaitstud müüride tagant - tuleb väljale, et rünnata Iisraeli: “Siihon kogus kokku kogu oma rahva ja läks välja kõrbe Iisraeli vastu” (s 23). See käik võtab aga Siihonilt tema ainukese kaitse ning annab Iisraelile võiduvõimaluse. Siihon tapetakse ning maad alistatakse “Arnonist kuni Jabbokini” (s 24). Sellele järgneb üks iidsemaid võidu- või pilkealule, milles kuulutatakse ette ka Moabi ja Oogi hukkumist. Need Jordani idakalda alad olid kõige esimesed, mida Iisrael vallutas, ning sellisena olid väga tähendusrikkad kõikidele järgmistele põlvedele - neid vaadati kui suuri ja otsustavaid võite. Iisraelile oli see aga esimene kinnitus - et nad tõesti jõuavad Tõotatud maale, ning reaalselt suudavad selle vallutada.
Psalm 18 on uskuja võidulaul, ning annab meile edasi Jumala tõotuse:”Ta teeb mu jalad emahirve jalgade sarnaseks ja paneb mind seisma mu kõrgustikele. “ (Ps 18:34). Jeesus on läinud meie eel ja juba võitnud meie lahingud. Ta on vallutanud kõige tugevamad vanelase kindlustused: patu ja surma väe. Ja kui meile antakse käsk oma elus, oma usuteel, minna ja alistada Jumala tahte kohaselt midagi, siis võime kindlalt toetuda Jeesuse võidule.
Selle kommentaari autor: APÜ