Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 22:1-21
Pauluse kaitsekõne1„Mehed, vennad ja isad, kuulake nüüd, mida ma teile enese kaitseks räägin!”
2Kui nad kuulsid, et ta peab neile kõnet heebrea keeles, jäid nad veel rahulikumaks. Ja Paulus ütles:
3„Mina olen Juuda mees, sündinud Tarsoses Kiliikiamaal ja üles kasvatatud siinsamas linnas, Gamalieli jalgade ees, õpetatud täpselt esiisade Seadust mööda, olles innukas Jumala nõudja, nii nagu teie kõik tänapäeval olete.
4Sellisena ma kiusasin surmani taga usuteed, pannes ahelaisse ja toimetades vanglasse nii mehi kui naisi.
5Nõnda võivad mu kohta tunnistada ka ülempreester ja vanemad, kelle käest ma sain kirju viimiseks nende vendade kätte Damaskusesse. Ja ma kavatsesin ka sealseid usklikke tuua aheldatult Jeruusalemma, et neid karistataks.
6Aga sündis, kui ma olin teel ja lähenesin Damaskusele, et lõuna ajal välgatas äkitselt mu ümber ere valgus taevast.
7Ma kukkusin maha ja kuulsin üht häält mulle ütlevat: „Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad?”
8Mina aga vastasin: „Kes sa oled, isand?” Tema ütles mulle: „Mina olen Jeesus Naatsaretlane, keda sina taga kiusad!”
9Minu kaaslased nägid küll valgust, aga nad ei kuulnud tema häält, kes minuga rääkis.
10Siis ma ütlesin: „Mis ma pean tegema, Issand?” Issand aga ütles mulle: „Tõuse püsti, mine Damaskusesse, seal öeldakse sulle kõik, mis sul on määratud teha.”
11Aga kuna ma selle valguse kirkuse tõttu ei näinud, talutasid mu kaaslased mind kättpidi, ja ma jõudsin Damaskusesse.
12Aga keegi Hananias, Seaduse järgi vaga mees, kel oli hea tunnistus kõigi sealsete juutide poolt,
13tuli minu juurde. Ta seisatas mu kõrval ja ütles: „Vend Saul, näe jälle!” Ja selsamal hetkel ma nägin jälle ja vaatasin talle otsa.
14Tema aga ütles: „Meie isade Jumal on su määranud tunnetama tema tahtmist ja nägema seda Õiget ning kuulma häält tema suust,
15sest sina saad tema tunnistajaks kõigile inimestele selles, mida sa oled näinud ja kuulnud.
16Ja mida sa nüüd ootad? Tõuse ja lase ennast ristida ning oma patud ära pesta, appi hüüdes tema nime!”
17Aga sündis, et kui ma tagasi pöördusin Jeruusalemma ja pühakojas palvetasin, olin ma nagu endast ära
18ja nägin teda mulle ütlevat: „Tõtta ja mine kiiresti Jeruusalemmast ära, sest nad ei võta vastu sinu tunnistust minu kohta.”
19Ja mina ütlesin: „Issand, nad ise ju teavad, et ma viisin vangi ja peksin sünagoogides neid, kes sinusse usuvad.
20Ja kui sinu tunnistaja Stefanose verd valati, seisin minagi seal juures ja kiitsin selle heaks ning valvasin nende rõivaid, kes ta hukkasid.”
21Ja tema ütles mulle: „Mine, sest ma läkitan su kaugele paganate sekka!””
Luukas on eelpool jutustanud sündmustest, mille tagajärjel sai Paulusest Jeesuse järgija (Ap 9:1–19). Tänases piiblitekstis kuuleme aga seda lugu Pauluse poolt vaadatuna. Paulus täpsustab ajahetke, millal see sündis ning kirjeldab et nägi “eredat valgust taevast” (s 6). Taevase hääle poolt öeldud sõnad ning Pauluse vastused on täpsed, nagu mällu sööbinud kõneluse tsitaadid. Pauluse kaaslased näevad valgust, kuid ei mõista mida hääl ütles. Varasemas tekstis ütleb Luukas, et Pauluse kaaslased “kuulsid küll häält, ei näinud aga kedagi.” (Ap 9:7)
Pauluse kõnest saame rohkem teada ka Ananiase rollist, eriti aga viimase vagadusest ning tema positsioonist juutide keskel. Saame rohkem teada ka Ananiasele Jumala poolt antud ülesandest Pauluse heaks. Suures plaanis aga ei erine Pauluse poolt kirjeldatu Luuka poolt varasemalt jutustatud loost.
Uus on aga järgmine osa. Paulus räägib oma teisest, taevasest visioonist, mille ta Jumalalt Jeruusalemma templis olles sai. Loeme ka, kuidas Paulus vaidleb Jumalaga Jeruusalemmast lahkumise osas, sest ta usub, et oma tausta tõttu on tema tunnistus juutide keskel eriliselt võimas ning kogub suure, Jeesuse pääste suhtes soodsalt meelestatud kuulajaskonna.
Pauluse igatsus, tunnistada Jeesuses esmajoones juutidele, ei olnud vale - see lihtsalt ei olnud asi, mida Jumal soovis, et ta teeks. Jumala ülesanne Paulusele oli minna kuulutama pagantele (s 21).
Meil kõikidel on isiklik ja unikaalne lugu sellest, kuidas kohtasime Jeesust ning meil kõigil on ka unikaalne, Jumala poolt antud ülesanne. Sageli ei ole see nii dramaatiline kui Pauluse lugu, ning saadud ülesanne võib meile tunduda palju väiksema mõõdu ning mõjuga - ometi ei loe see Jumala ees. Jumala ees on oluline see, mida Tema tahab, et me teeksime ning meie valmisolek loobuda “headest asjadest” nende kasuks, misa on “Jumala asjad”.
On vaja tunnetust ja läbinägelikkust, et mõista, mis on Jumala tahe, aga võime kindlad olla, et kui tõeliselt igatseme teha Tema tahtmist, on Jumal rohkem kui võimeline meid selle juurde juhtima.
Selle kommentaari autor: Julie Robb