Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 22:22-29
Paulus kõneleb ülempealikuga22Kuni selle sõnani nad kuulasid teda, siis aga tõstsid oma häält: „Hukka niisugune ära maa pealt! Ta ei tohi ellu jääda!”
23Ja kui nad karjusid ja rõivaid seljast kiskusid ning tolmu vastu taevast loopisid,
24käskis ülempealik Pauluse viia kindlusse ning ütles, et teda tuleb piitsa varal üle kuulata; sest ta tahtis teada, mispärast nad tema peale nõnda karjusid.
25Aga kui nad olid tema rihmutamiseks kinni sidunud, ütles Paulus pealikule, kes seal juures seisis: „Kas teie tohite Rooma kodanikku piitsaga peksta ja pealegi ilma kohtuotsuseta?”
26Kui pealik seda kuulis, läks ta ja teatas ülempealikule: „Vaata ette, mida sa teed! See inimene on ju Rooma kodanik.”
27Siis tuli ülempealik Pauluse juurde ning küsis: „Ütle mulle, kas sa oled Rooma kodanik?” Tema ütles: „Olen küll.”
28Ülempealik vastas: „Mina olen endale Rooma kodakondsuse hankinud suure raha eest.” Paulus aga ütles: „Ent mina olen sellesse sündinud.”
29Siis jätsid ülekuulajad ta kohe rahule. Ülempealik lõi aga kartma, kui ta sai teada, et Paulus on Rooma kodanik ja et ta oli tema ahelaisse pannud.
Kuuldes, et Jumal saadab Pauluse paganate keskele (s 21), reageerib kogunenud rahvas raevuga (s 23). Nende järgnevad teod väljendavad õudust, mida Pauluse sõnad neis tekitasid (vt Mk 14:63). Rooma väeülemal aga polnud aimugi, miks rahvas hulluks läks ning seepärast käsib ta Paulust piinamise teel ülekuulata (s 24). Sel ajal kui sõdurid Paulust piitustamiseks kinni seovad paneb Paulus “pommi”! Tema staatus Rooma kodanikuna muutis sõdurite tegevuse ebaseaduslikuks ning võis kogu väesalgale suuri probleeme põhjustada (Ap 16:37–39). Ka väeülem on äärmiselt üllatunud, et Pauluse taoline võis olla Rooma kodanik. Ta muudab hoobilt oma käitumist ning räägib Paulusele, et ta ise pidi Rooma kodakondsuse endale kalli hinnaga ostma. Selle peale vastab Paulus, et tema sündis Rooma kodanikuna ning on valmis oma staatust kasutama, et piitsutamist äre hoida. Paulusel ei õnnestunus iga kord sellest nuhtlusest pääseda (2Kr 11:23-24), kuid antud olukorras osutub tema staatus otsustavaks, võimaldades tal pääseda Rooma valitsejate kohtu ette (Ap 24–26).
Tänases piiblitekstis ei mainita kordagi Jumalat, aga sellest hoolimata on Ta kohal neis olukordades, veelgi enam, Ta on aktiivselt tegutsev - ning oli seda juba etteulatuvalt, lubades Paulusel sündida Rooma kodanikuna. Sel kombel täitis Jumal oma sõna, kui ta Ananiase vahendusel Paulusele teenimisülesande andis (Ap 9:15). Jumal kasutas paganliku impeeriumi võimukandjaid, et täide viia oma plaan Pauluse elu kaudu.
Kas meie usume, et Jumal võib kasutada isegi paganlikku võimu oma eesmärkide täide viimiseks? Kas meil jätkub usku keset praegust, rahutult visklevat maailma, usaldada, et Jumala plaani täitumine on sama kindel, nagu oli Pauluse eluajal? Jumal viib ellu oma plaani lepitada kõik enesega (Kl 1:20) - kõik asjad, ning isegi paganlikud impeeriumid peavad sellele alistuma. Jah, see päev on tõesti tulemas!
Selle kommentaari autor: Julie Robb