Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 23:12-22
Juutide vandenõu Pauluse vastu12Kui nüüd valgeks läks, heitsid juudid salanõusse ja vandusid vastastikku, et nad ei söö ega joo, enne kui nad Pauluse on tapnud.
13Neid, kes selle vandeseltsi olid loonud, oli rohkem kui nelikümmend meest.
14Need läksid nüüd ülempreestrite ja vanemate juurde ja ütlesid: „Me oleme needes vandunud, et me ei söö, enne kui me Pauluse oleme tapnud.
15Andke teie siis koos Suurkohtuga ülempealikule ametlik avaldus, et ta tooks Pauluse teie ette, nagu tahaksite tema kohta täpsemalt teada saada. Meie aga oleme valmis teda hukkama, enne kui ta teieni jõuab.”
16Pauluse õepoeg sai varitsemisnõust kuulda, läks alla ja tuli kindlusse ning teatas seda Paulusele.
17Paulus kutsus siis ühe pealiku enese juurde ja ütles: „Vii see nooruk ülempealiku ette, sest tal on midagi temale teatada!”
18See võttis siis noormehe, viis ülempealiku ette ja ütles: „Vang Paulus kutsus mu enese juurde ja palus tuua selle poisi sinu ette, sest tal on midagi sulle rääkida.”
19Ülempealik aga võttis noormehe käest kinni, viis ta kõrvale ja küsis temalt nelja silma all: „Mis sul on mulle teatada?”
20Tema ütles: „Juudid on leppinud kokku sind paluda, et sa homme tooksid Pauluse Suurkohtu ette, nagu tahaks see tema kohta midagi täpsemalt järele pärida.
21Aga sina ära usu neid, sest teda varitsevad nende seast enam kui nelikümmend meest, kes on vastastikku vandunud, et nad ei söö ega joo, enne kui nad on tema hukanud. Nad on juba valmis, oodates vaid sinu nõusolekut.”
22Siis laskis ülempealik poisi minema, keelates teda: „Ära räägi kellelegi, et sa seda mulle teada andsid.”
Luukas on suurepärane jutuvestja. Tänases tekstis tõmmatakse ka meid sündmuste käiguga kaasa, kui Luukas väga ilmekaid detaile kasutades räägib loo Pauluse tapmiseks peetud vandenõust ning kuidas Paulus sugulane need plaanid nurjas.
Vaatamata paljudele värvikatele detailidele, on palju sellist, millest Luukas meile ei räägi. Ta ei ütle, kas juutide juhid olid kaasatud sellesse konspiratsiooni; või seda, mis sai nendest meestest, kui selgus, et nad ei suuda oma plaani teostada. Kuidas nad rabelesid välja vandest, millega olid end eelnevalt sidunud senimaani, kui plaanitud tegu saab tehtud? Kuigi saame tänasest tekstist informatsiooni Pauluse perekonna kohta, jääb palju ka ebaselgeks. Näiteks - kas ka nemad olid Jeesuse järgijad? Ja mida arvas Pauluse perekond tema tegevusest? Ükskõik kui palju see meid ka huvitaks, neid vastuseid Luukas meile ei anna, ja arvatavasti meelega, tahtes fookuse hoida sellel, kuidas Jumal täitis Paulusele antud tõotuse, et ta peab saama tunnistada Roomas (s 11),
Lugejatena, meie juba teame, millised olid Jumala kavatsused ning miks tuli Paulus päästa. Aga teame ka seda, et iga kristlase kohta, kes algkoguduses surmast päästeti, oli teine, keda ei päästetud (Nt Ap 12, kus räägitakse Jaakobuse surmast ja Peetruse pääsemisest). Kahjuks on see samamoodi ka tänapäeval ning meile ei ole ilmutatud miks see nii on.
Meil tuleb lihtsalt teadmiseks võtta, et Jumala teid või toimimisviisi ei ole alati lihtne aktsepteerida või mõista. On aegu kus kogu meie usk pannakse proovile (meid venitatakse), ning mil on väga raske mõista, mida Jumal teeb. Hämmastav on aga see, et Jumal lubab meil küsida raskeid küsimusi ning mõnikord annnab Ta oma armus meile ka selgitus.
Sagedamini siiski, palub Ta, et usaldaksime Teda isegi siis, kui me aru ei saa. Ja küsimus on tegelikult: kas usaldame, või mitte?
Selle kommentaari autor: Julie Robb