Loe läbi alltoodud kirjakoht: Tn 12:1-13
Lõpuaeg1Ja sel ajal tõuseb Miikael, see suur vürst, kes seisab su
rahva laste eest. Siis on kitsas aeg, millist ei ole olnud
rahvaste algusest peale kuni selle ajani; aga sel ajal
päästetakse su rahvas, kõik, keda leitakse olevat raamatusse
kirjutatud.
2Ja paljud neist, kes magavad mulla põrmus, ärkavad: ühed
igaveseks eluks ja teised teotuseks, igaveseks põlastuseks.
3Siis paistavad mõistlikud nagu taevalaotuse hiilgus, ja
need, kes saadavad paljusid õiguse teele, otsekui tähed ikka ja
igavesti.
4Aga sina, Taaniel, pea need sõnad saladuses ja pane raamat
pitseriga kinni lõpuajaks! Siis uurivad seda paljud ja
äratundmine süveneb.”
5Ja mina, Taaniel, vaatasin, ja ennäe, veel kaks inglit
seisid seal, üks jõe siinpoolsel kaldal ja teine jõe sealpoolsel
kaldal.
6Ja üks küsis linases riides mehelt, kes oli jõe vete kohal:
„Kui kaua tuleb oodata nende imede lõppu?”
7Siis ma kuulsin linases riides meest, kes oli jõe vete
kohal, kuidas ta oma paremat ja vasakut kätt taeva poole tõstes
vandus selle juures, kes igavesti elab: „Tõesti, aeg, ajad ja
pool aega! Ja kui püha rahva jõu hävitus on lõpule jõudnud, siis
teostuvad need kõik.”
8Ma kuulsin, aga ei mõistnud, ja ma küsisin: „Mu isand,
missugune on nende lõpp?”
9Aga ta ütles: „Mine, Taaniel, sest need sõnad jäävad
saladusse ja pitseriga kinnipanduks kuni lõpuajani!
10Paljusid puhastatakse, tehakse valgeks ja sulatatakse, aga
õelad teevad õelust ja ükski õel ei mõista seda; aga mõistlikud
mõistavad küll.
11Ja alates sellest ajast, kui kõrvaldatakse alaline ohver
ja sinna pannakse hävituse koletis, on tuhat kakssada
üheksakümmend päeva.
12Õnnis on see, kes ootab ja elab üle tuhat kolmsada kolmkümmend
viis päeva.
13Aga sina mine lõpule vastu ja puhka ning tõuse oma
liisuosaks päevade lõpus!”
Asjaolu, et õiged võivad head tehes kogeda kannatusi, samas kui kurjad õitsevad, on see, mis paneb paljud Jumala poole suures ahastuses hüüdma (vt Ii 21, Ps 73). Mida Jumal mõtleb, lubades taolistel asjadel sündida? Kannatuses olijate hämmastus ning ahastus süvenevad, kõige karmimalt aga nende puhul, kes on silmitsi märtrisurmaga. See tundub kurjuse lõpliku võiduna.
Taanieli 12:1-3 moodustab olulise osa Piibli vastusest esitatud küsimusele. Siit leiame ainsa selge viite surnute ülestõusmise kohta Vanas Testamendis, aga samuti ka ainsa viite kohtumõistmisele, mis tuleb pärast surma.
See lõpuaja nägemus kinnitab, et Jumal suhtub kurjusesse äärmiselt tõsiselt ning viimselt hävitab selle lõplikult. Kui see sünnib, saab nii Jumalale ustavaks jäänute sõnakuulelikkus kui ka märtrisurma läinute olukord rehabiliteeritud ning nende õiglus jalule seatud. Ka need kurjuse käsilased, kes arvasid, et suutsid põgeneda oma tegude tagajärgede eest, saavad kätte oma tegude õiglase tasu. Nii seab Jumal taas õigluse jalule. Eelpool kirjeldatu aga annab veel ühe mõjuva põhjuse jääda Jumalale ustavaks isegi keset raskeid eluprobleeme ning kriise.
Samas ei vasta nägemus siiski kõikidele küsimustele. Meie ellu võib endiselt tulla aegu, mil kurjusega võideldes hakkame iseeneses kahtlema, kas kogu lõpus oodatav taastamine, õigluse jalule seadmine ja tasu Jumalalt ikkagi kaalub üles kogu käesoleva hetke kannatust. Vastust saame näha ainult siis kui see lõpp on kätte jõudnud.
Ometi ei peaks meie lootus kinnitatud olema üksnes nägemisse, sest juba praegu on meile kinnituseks antud tühi haud, Jeesuse ülestõusmise pealtnägijad ning meie endi kogemus osadusest Temaga läbi Püha Vaimu väe.
Selle kommentaari autor: E Lucas