Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 7:1-10
Jeesuse sõna parandab väeülema teenri1Kui Jeesus oli lõpetanud kõik oma kõned teda kuulavale rahvale,
tuli ta Kapernauma.
2Aga ühe väeülema teener, kellest ta isand lugu pidas, oli haige ja suremas.
3Kui väeülem sai kuulda Jeesusest, läkitas ta juutide vanemad
tema juurde ja palus teda, et ta tuleks ja teeks terveks tema teenri.
4Nad tulid Jeesuse juurde ja palusid teda tungivalt: „Ta on
tõesti seda väärt, et sa teda aitaksid,
5sest ta armastab meie rahvast, ta on ehitanud meile ka sünagoogi.”
6Ja Jeesus läks nendega kaasa. Aga kui ta ei olnud enam
kaugel sellest majast, saatis väeülem oma sõbrad talle ütlema:
„Issand, ära tee enesele tüli, sest ma ei ole väärt, et sina mu
katuse alla tuleksid!
7Seepärast ma ei ole ka ennast arvanud väärt ise sinu juurde
tulema, vaid ütle üksainus sõna, ja poiss paraneb!
8Minagi olen ju valitsusalune, aga minu
alluvuses on sõdureid, ja kui ma ütlen ühele: „Mine ära!”, siis ta
läheb, ja teisele: „Tule siia!”, siis ta tuleb, ja oma teenrile: „Tee
seda!”, siis ta teeb.”
9Seda kuuldes Jeesus imetles teda ja pöördudes
rahvahulga poole, kes käis temaga kaasas, ütles: „Ma ütlen teile, nii suurt usku
ei ole ma Iisraeliski leidnud!”
10Ja kui saadikud koju tagasi jõudsid, leidsid nad teenri tervena.
Kirjeldatud vahejuhtumis on mitmeid üllatusmomente, kuid selle keskmes on usu väljendus, mis üllatab isegi Jeesust. Jeesus ja tema teod viisid paljusid hämmingusse, kirjeldatud lugu aga on ainus juhtum, kus tema hämmeldub. Sõjapealikku iseloomustatakse mitmtete hinnatavate omadustega - tema hool oma sulase eest, tema armastus juudi rahva vasu, tema alandlikkus - kuid see mis teda tegelikult eristab kõikidest teistest, on tema usu mõõt ning olemus. Ja kuidagi ei saa mööda vaadata asjaolust, et Jeesus kommenteerib eriliselt fakti, et sellist usku võib leida väljapool Iisraeli - usk võib olemas olla paikades, kuhu me vaadatagi ei taipa ning on mõistlik mitte püstitada barjääre sinna, kus Jumala jaoks neid ei ole. Vaim liigub seal, kus Tema valib (Jh 3:8), toimides terves maailmas.
Sõjapealiku usk lähtub tema arusaamisest meelevalla kohta. Mõistes, mis tähendab olla käsuliinis ning täita korraldused viimse detailini- mõistab ta nii nagu ehk mitte keegi teine, Jeesuse meelevalla tegelikku ulatust. Võib arvata, et tema usk toetub ka teatud kogemusele; ehk on ta omandanud teadmisi Iisraeli Jumalast näiteks sünagoogi rajamise käigus. Kindlalt on ta kuulnud ka Jeesuse kohta üht-teist. Usk, tahtes omada sisu, peab baseeruma arusaamisel Jeesuse meelevallast.
Kas meie palved on rajatud ähmasele oletusele, et Jumal kes toimib läbi Jeesuse, võiks olla võimeline midagi korda saatma; või on need rajatud veendumusele, et tuleme Universumi Kuninga ette, kellel on viimselt meelevald üle kõige?
See kõik ei tähenda, et saame alati seda mida oleme palunud, sest Jumalal on meelevald ka meie üle. Aga see tähendab, et meil on tegelikult võimalus tulla ning anda edasi oma palvesoov täielikus veendumuses et Temal on meelevald toimida.
Selle kommentaari autor: John gGrayston