Piibli aegadel oli “pidalitõbi” kindlalt määratlemata nakkus, mille tuvastamine liigitas inimesed automaatselt sotsiaalsete heidikute klassi. Samaarlasest pidalitõbine oli aga Jeesuse aegses juudi ühiskonnas kahekordselt isoleeritud. Enamik inimesi hoidsid ise haigetest distantsi (s 12), sest pidalitõbiseid kardeti kui ebapuhtaid ning nakkuse levitajaid - seetõttu heideti nad välja kogukonnast (3Ms 13 - 14; eriti aga 3Ms 13:46) ja ka templist. 

Ometi juhtub, et Jeesus satub kokku kümne pidalitõbisega, kelldest üks oli samaarlane ja sel kohtumisel on imelised tagajärjed. Traagiline on see, et kohe, kui haiged olid saanud igatsetud tervise, unustas enamik neist tagasi tulla ja tänada.

Selles loos toimib Jeesus mitmel piirialal. Seal on füüsiline piir erinevaist rahvusgruppidest koosneva Galilea piirkonna ja ning Samaaria vahel, kus on väljaheidetud ning hereetikud (s 11). Oli ka inimeste vaheline piir pidalitõbe põdevate jaoks - termin, mida kasutati väga mitmesuguste nahahaiguste puhul. 

Nahahaiguste diagnoosimise (ja ka paranemise) väga tõsine töö oli tollal usaldatud preestritele. Asjaolu, et Jeesus oli valmis samastuma ääreala erinevate inimestega, on evangeeliumites korduvalt kirjeldatud. Pidalitõbised paluvad, et Jeesus neile halastaks ning nad tervendaks ning Jeesus vastab ülevoolavalt ja suure kaastundega. 

See lugu illustreerib aga ka häirivat tõde, et inimesel on võimalik saada Jumalalt suurt armu ja kingitusi, kuid jääda südamelt tänamatuks. Pidalitõbiste kasuks räägib see, et nad teostasid sõnakuulelikult Jeesuse poolt soovitatud ususammu ning käisid preestrite juures: “Ja sündis, et nad mineku ajal said puhtaks.” (s 14). Et terveks saada, tuli neil meestel midagi teha. Samas üheksa neist, unustas tagasi tulla tänama ja ainuke, kes tänama tuli oli samaarlane - see detail oli juutidest kuulajaile eriliselt ärritav.

Oma tänu Jeesusele edasi andes, sai mees järgmise kingituse - Jeesuse sõnade läbi tuli talle ka rahu ja hinge tervenemine: “„Tõuse üles ja mine, sinu usk on su päästnud!” (s 19). Kui väärtuslik ja vabastav oli talle teadmine, et osa tema tervenemisest tuli tänu ta enda usule.

Kuidas meie võtame vastu kingitusi? On hämmastav, et ainult üks meestest peatus,  jõudes arusaamisele milline kingitus talle tegelikult tehti, kuidas see muudab tervet tema elu, ning kes oli teinud talle selle hämmastava kingituse. 

Oma kaastunde teoga tegi Jeesus enamat kui vaid nende meeste tervendamine ebamugavast seisundist. Neid puhtaks tehes kindlustas Jeesus ühtlasi selle, et mehed said tagasi oma koha Iisraeli jumalatkummardavas kogukonnas. Jeesus parandas suhteid - aga mitte ainult Jumalaga vaid ka Jumala rahva omavahelisi suhteid. Tema oli see, kes tõi jumalariigi lähedale, selle keskmesse. 

Jumal tervitab igaüht Jeesuses ka täna, hoolimata sellest, milline on kellegi sotsiaalne staatus, füüsilised probleemid või emotsionaalsed lahingud. Meil omakorda on väga vaja tõeliselt mõista Jumalalt tuleva armu rikkust, mida Ta ülima heldusega igal päeval valab meie ellu. Ja võtta aega, et Teda tänada selle kõige eest.