Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 1:1-19
Jumal loob ja õnnistab maailma1Alguses lõi Jumal taeva ja maa.
2Maa oli tühi ja paljas ja pimedus
oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal.
3Ja Jumal ütles:
„Saagu valgus!” Ja valgus sai.
4Ja Jumal nägi, et valgus oli hea,
ja Jumal lahutas valguse pimedusest.
5Ja Jumal nimetas valguse päevaks
ja pimeduse ta nimetas ööks. Siis sai õhtu ja sai hommik -
esimene päev.
6Ja Jumal ütles: „Saagu laotus vete
vahele ja see lahutagu veed vetest!”
7Ja nõnda sündis: Jumal tegi laotuse
ja lahutas veed, mis olid laotuse all, vetest, mis olid laotuse peal.
8Ja Jumal nimetas laotuse taevaks.
Siis sai õhtu ja sai hommik - teine päev.
9Ja Jumal ütles: „Veed kogunegu
taeva all ühte paika, et kuiva näha oleks!” Ja nõnda sündis.
10Ja Jumal nimetas kuiva pinna maaks
ja veekogu ta nimetas mereks. Ja Jumal nägi, et see oli hea.
11Ja Jumal ütles: „Maast tärgaku
haljas rohi, seemet kandvad taimed, viljapuud, mille viljas on
nende seeme, nende liikide järgi maa peale!” Ja nõnda sündis:
12maa laskis võrsuda haljast rohtu,
seemet kandvaid taimi nende liikide järgi, ja viljapuid, mille
viljas on nende seeme, nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et
see oli hea.
13Siis sai õhtu ja sai hommik - kolmas
päev.
14Ja Jumal ütles: „Saagu valgused
taevalaotusse eraldama päeva ööst! Tähistagu need seatud aegu,
päevi ja aastaid,
15olgu nad valgusteks taevalaotuses,
valgustuseks maale!” Ja nõnda sündis:
16Jumal tegi kaks suurt valgust:
suurema valguse valitsema päeval ja väiksema valguse valitsema
öösel, ning tähed.
17Ja Jumal pani need taevalaotusse, et
nad valgustaksid maad
18ja valitseksid päeval ja öösel ja
eraldaksid valguse pimedusest. Ja Jumal nägi, et see oli hea.
19Siis sai õhtu ja sai hommik - neljas
päev.
Alates teisest sajandist on mitmed kommentaatorid vaadanud 1.Moosese raamatu loomisloo alguse teksti kui laiendatud metafoori, mis kirjeldab Jumalat kui töötegijat nädalase koormuse tsüklis. Loomulikult on Jumala „töö“ unikaalne. Ainult Jumal saab luua asju.
Heebreakeelset tegusõna loomise kohta on Vanas Testamendis kasutatud vaid Jumala puhul – ehk Jumal on see, kes aktiivselt loob, ning kunagi ei mainita materjali millest Jumal loob. Siit tuleneb ka üks kristliku doktriini aluseid, et Jumal lõi maailma eimillestki (Hb 11:3).
Sama verbi kasutamine 20. salmis mere-elanike (koletiste) loomisel, on omamoodi vastulause paganate seas levinud mõtteviisile, mille kohaselt pidi Looja kaose koletistega lahingut pidama selleks, et maailma loomine võimalikuks saaks. Iisraeli Jumal ise oli see kes lõi ka mistahes eksisteerivad „koletised“ ning tal puudus igasugune vajadus nendega võitlemiseks maailma loomise protsessis.
Edaspidi kasutatakse jutustuses sõna „tegema“. Heebrea keeles kasutatakse seda verbi kunstkäsitöö kirjeldamisel. Jumala tööd kirjeldatakse kui planeeritud ning täpselt plaani järele ka täide viidut.
Algselt oli maailm looduna „tühi ja paljas“. Jumal kulutab tervelt 3 päeva selle algse vormi kujundamiseks „lahutamise“ tegude läbi ning sellise tegevuse tulemuseks oli kolm „kujundatud“ ala. Seejärel kulub kolm päeva mille jooksul iga ala täidetakse neile sobivate olenditega. Tulemusena on esimene päev otseses seoses neljanda päevaga jne.
Iga päeva õhtul oli Jumal rahul oma tööga öeldes: „ Ja vaata see oli väga hea“ – ehk tehtud päevatöö tulemus on igati kiiduväärt.
Nii sündis meie planeet - imeline loomise meistriteos. Kõiges selles aga on Jumal meile kui eeskuju sellest mis tähendab olla hea töötegija siin maailmas. “Sind ülistavad, Issand, kõik sinu teod, ja su vagad tänavad sind!” (Ps 145:10)
Selle kommentaari autor: Ernest Lucas