Ulatuslikult Vana Testamendi tekste kasutades, selgitab Paulus meie kõikide (päris)patusust. Juutidel, kes Paulus kuulsid /tema kirja lugesid, oli lihtsam mõista õpetust Jumala õigsusest ja õiglusest käsuseaduses, ning selle kaudu aru saada ka enda patususest. Paganate jaoks see nii selge ei olnud, kuid lõpptulemus on mõlema jaoks sama: terve maailm, kõik inimesed on vastutavad Jumala ees. 

Paulus väidab, ett me oleme kõik patused (s 9) ja et olemuslikult ei otsi inimesed Jumalat (s. 11). See ei tähenda, et meie sees ei oleks Jumala-igatsust, kuid see tähendab, et meie loomulik kalduvus on Temast ära pöörduda, ennast peita (1Ms 3:8-10). Jumala ees vastututame selle eest, kuidas oleme elanud, see aruandekohustus on sissekodeeritud kogu maailma, kus elame (s. 19). Hoolimata sellest, kas meil on juudi käsuseaduse raamistik abiks või mitte, ei ole meil enesekaitseks midagi Jumala kohtu ees öelda. Käsuseadus toimib ainult sellena, et ta toob esile ja teeb nähtavaks meie enda patuse oleku ja meie vajaduse Jumala järgi (s. 20). Seega ei ole mitte ükski inimene ega inimeste loodud institutsioon vaba patust. Kui selle alustõe unustame ning hakkame endid kuidagi teistest paremaks pidama- oleme hukkumise äärel.

Seejärel selgitab Paulus mida Jumal on teinud. Kuidas Tema õigsus avaldub Tema tegudes. Kuidas õigeksmõistmine ei tule mitte juutide käsuseaduse kaudu, vaid “Jeesusesse Kristusesse uskumise kaudu” (s 22) ning ustavaks jäämises Temale. Ja siinkohal valab Paulus kuulajate ette terve rea suuri evangeeliumi sõnu: arm (teenimatu armastus), lunastus (mõelgem Väljarändamise peale), lunastusohver Jeesuse Kristuse veres. Kõik need väljendid osutavad Vana ja Uue Testamendi vahelisele seosele, aga ka juutide eesõigusele kõigest sellest esimesena kuulda saada. Pauluse kiri Heebrealastele avab ükskasjalikult Jeesuse ohvrisurma jääva ja lõpliku kehtivuse, mis on eriti kontrastne Vana Testamendi aja l toimunud pideva ja korduva ohvrite toomisega (Hb 9:25-28).

Neid salme lugedes võime rõõmu tunda enda päästmise üle, kuid Paulus soovis, et see oleks teekonnaks palju suuremasse visiooni: visiooni milles Jumala lepingu tõotused kehtivad kõikidele inimestele kõigist rahvaist. Enam pole kellelgi mingit alust kiidelda või tunda end teisest paremana. 

Kristuses Jeesuses on meil täielik, Jumalast organiseeritud ja Jumalast täideviidud pääste. Paulus alustas juba Rooma kirja esimest peatükki väitega, et Jeesus on täiesti Jumal. Mitte üheski teises religioosses süsteemis pole midagi sellega võrreldavat. Tänase kirjakoha tõde on tohutuks evnageeliumi kuulutamise stiimuliks kõikidele rahvastele üle maailma.