Loe läbi alltoodud kirjakoht: Am 1:1-2:3
Issanda otsus Iisraeli naabrite kohta1Aamose sõnad sellest, mis ta nägi Iisraeli kohta Juuda kuninga Ussija päevil ja Iisraeli kuninga Jerobeami, Joase poja päevil kaks aastat enne maavärisemist. Aamos oli Tekoa karjaste hulgast.
2Ta ütles:
„Issand möirgab Siionist
ja toob Jeruusalemmast
kuuldavale oma hääle.
Karjaste rohumaad leinavad
ja Karmeli tipp kuivab.
3
Nõnda ütleb Issand:
Damaskuse kolme üleastumise pärast,
koguni nelja pärast,
ei võta ma oma otsust tagasi,
sest nad on peksnud Gileadi
raudsete pahmavankritega.
4Seepärast ma läkitan Hasaeli kotta tule
ja see põletab Ben-Hadadi paleed.
5Ja ma murran katki Damaskuse riivid,
hävitan Bikat-Aaveni elanikud
ja Beet-Edenist valitsuskepihoidja.
Ja Süüria rahvas peab minema asumisele Kiiri,
ütleb Issand.
6
Nõnda ütleb Issand:
Assa kolme üleastumise pärast,
koguni nelja pärast,
ei võta ma oma otsust tagasi,
sest nad on viinud kogu rahva asumisele,
et anda neid Edomi võimusesse.
7Seepärast läkitan ma Assa müüridesse tule
ja see põletab ta paleed.
8Ja ma hävitan Asdodist elanikud
ning Askelonist valitsuskepihoidja.
Ma pööran oma käe Ekroni vastu
ja vilistite jääk hukkub,
ütleb Issand Jumal.
9
Nõnda ütleb Issand:
Tüürose kolme üleastumise pärast,
koguni nelja pärast,
ei võta ma oma otsust tagasi,
sest nad on andnud Edomi võimusesse
kõik asumiselesaadetud
ega ole vendluslepingust hoolinud.
10Seepärast läkitan ma Tüürose müüridesse tule
ja see põletab ta paleed.
11
Nõnda ütleb Issand:
Edomi kolme üleastumise pärast,
koguni nelja pärast,
ei võta ma oma otsust tagasi,
sest ta on oma venda mõõgaga taga ajanud
ja on kaotanud oma halastuse;
ta on pidanud viha
ja on säilitanud oma raevu igaveseks.
12Seepärast läkitan ma Teemanisse tule
ja see põletab Bosra paleed.
13
Nõnda ütleb Issand:
Ammonlaste kolme üleastumise pärast,
koguni nelja pärast,
ei võta ma oma otsust tagasi,
sest nad on rebinud lõhki
Gileadi rasedad naised,
et laiendada oma maa-ala.
14Seepärast süütan ma Rabba[f] + [fr] 1:14 [ft] Rabba on praegune Amman. [f*] müüridesse tule
ja see põletab ta paleed,
kui lahingupäeval puhkeb sõjakisa
ja puhkeb tormipäeva tuul.
15Ja nende kuningas, tema ja ta vürstid
saadetakse vangi üheskoos,
ütleb Issand.
1Nõnda ütleb Issand:
Moabi kolme üleastumise pärast,
koguni nelja pärast,
ei võta ma oma otsust tagasi,
sest nad on põletanud lubjaks
Edomi kuninga luud.
2Seepärast läkitan ma Moabisse tule
ja see põletab Kerijoti paleed.
Moab sureb sõjakäras
võitlushüüete ja pasunahääle saatel.
3Ma hävitan tema keskelt kohtumõistja
ja tapan koos temaga kõik ta vürstid,
ütleb Issand.
“Muidugist pole ta taltsas. Aga ta on hea. Ta on Kuningas, ütlen ma teile.” See Kopraisanda vastus Lucy küsimusele Aslani kohta C.S. Lewise raamatus “Lõvi, nõid ja riidekapp” (lk 63), on kohane kommentaar Aamose raamatu avasõnadele Issandast, kes “möirgab” ning “müristab”. Mida peaks hea Jumal tegema jultunud ebaõigluse ning rõhumisega, kui inimesed sõidavad otse üle teiste inimeste eludest, ignoreerides kõiki üldiselt heakskiidetud norme selle kohta, mis on hea ja õige?
Prohveti suu läbi (Am 1:3-15) kuulutab Jumal pagendamist ja hävitust ümbritsevaile rahvastele selle eest, et nood olid murdnud rahvusvahelisi kokkuleppeid, kohelnud oma naabreid vägvialdselt ning ilma respektita. See kuulutus võis Iisraeli rahva näod naeratama panna: naaberrahvad olid nende keskel teinud kohutavaid vägivallategusid (räigeid julmusi ja nt orjakauplemist), viimaks ometi oli tulnud Jumala tulise viha ja tasumise aeg! Kuna ükski neist rahvastest polnud saanud eriilmutust Jumala või Tema seaduste kohta, ei pannud Jumal neile süüks enajumalateenistust, vaid inimsuse vastaseid kuritegusid. Inimese vastutus Jumala ees on alati proportsioonis tema arusaamisega Jumala tahtest.
Kaasajal vaadatakse sellisel puhul rahvusvahelise kohtu, ÜRO ja inimõiguste poole, ning sõlmitakse neile toetudes koalitsioone. Aamos aga asetab Jumala suveräänsuse kõregimale kohale, üle kõikide rahvaste. Ja Jumal teostab oma õiglust aktiivselt.
Nii nagu Aamose sõnad olid väljakutseks tema kuulajatele, on need seda ka tänapäeval: tuleb osata näha Jumalat toimimas ka sogases, rahvusvahelise poliitika, etnilise rivaalitsemise, rõhuvate valitsuste ning rahvusvaheliste kokkulepte maailmas.
On tähelepanväärne, et karistatavad rahvad kogevad kohtumõistmist omaenda rahvusvaheliste kokkulepete tagajärjena. Neil puuduvad igasugused vabandused, ning nad ei saa ka põgeneda mitteteadmise väite taha (Rm 2:1-4). Võibolla me ei oska alati detailselt näha, kuidas Jumal kaasaegses maailmas toimib, kuid kindlasti võime ka meie kinnitada, et “Ta ei ole taltsas”.
Juuda olukord Jumala ees oli sellest väga erinev. Ka tema oli murdnud lepingu - Jumala ja Tema rahva vahel - kuid teinud seda täie teadmise juures ja vabatahtlikult. Nende süüks oli ebajumalate kummardamine, mille Jumal selgelt oli keelanud.
Jumal ei tee ibnimesega pimedaid lepinguid. Aamos kirjeldab seaduses esitatud lepingukohustusi, mis olid Iisraelile teada, ning seda, kuidas Iisrael pidi lepingusuhtes elama ( Am 2:4). Igasugune leping eeldab selle pidamist ning lepingutruudust, Juuda aga oli ebajumalaid kummardades truudust murdnud nii lepingule kui ka ainsale tõelisele Jumalale.
Samamoodi on igas lepingus nimetatud ka meetmed lepingu rikkumise puhuks: Jumala lepingus olid nendeks rahvast tabavad needused, mida Juuda nüüd ka tunda sai. Rahvas oli lepingut murdes ise valinud hävitusse minemise tee (5Ms 28).
Kui aga juba rahvusvaheliste lepingute murdmisel on tõsised tagajärjed, kui palju hullem võib järgneda lepingu murdmisele, mis on sõlmitud hea Jumalaga?
Selle kommentaari autor: APÜ