Loe läbi alltoodud kirjakoht: 5Ms 2:14-37
Rännuaastad kõrbes14Ja aega, mis kulus meie rännakuks Kaades-Barneast, kuni me ületasime Seredi jõe, oli kolmkümmend kaheksa aastat; seniks oli hävinud kogu see sugupõlv, kõik sõjamehed leerist, nagu Issand neile oli vandunud.
15Oli ju Issanda käsi olnud nende vastu, hävitades nad leerist viimseni.
16Ja kui kõik sõjamehed olid otsa saanud, olles rahva hulgast surnud,
17siis rääkis Issand minuga, öeldes:
18„Sa lähed nüüd läbi Moabi maa-alast, Aarist,
19ja ligined ammonlastele; ära kimbuta neid ja ära taple nende vastu, sest ma ei anna sulle midagi pärandiks ammonlaste maast, kuna ma olen selle andnud pärandiks Loti järglastele.”
20Ka seda peetakse refalaste maaks; seal elasid muiste refalased, aga ammonlased hüüdsid neid samsummideks:
21suur, arvurikas ja pikakasvuline rahvas nagu anaklased. Aga Issand hävitas nad ammonlaste eest, kes ajasid nad ära ja asusid nende asemele,
22nõnda nagu ta oli teinud Eesavi järglaste heaks, kes elasid Seiris, kelle eest ta hävitas horiidid, nõnda et nad ajasid need ära ja asuvad nende asemel kuni tänapäevani.
23Ja aviidid, kes elasid külades kuni Assani, hävitati kaftoorlaste poolt, kes tulid Kaftoorist ja asusid nende asemele.[f] + [fr] 2:23 [ft] 'Kaftoorist tulnud rahvas' tähendab vilisteid. Kaftoor on arvatavasti Kreeta. [f*]
24„Võtke kätte, asuge teele ja minge üle Arnoni jõe! Vaata, ma annan su kätte emorlase Siihoni, Hesboni kuninga ja tema maa. Alustage vallutamist ja tapelge ta vastu sõjas!
25Juba täna ma hakkan panema hirmu ja kartust sinu ees rahvaste peale kogu taeva all: kui nad kuulevad kuuldust sinust, siis nad vabisevad ja värisevad su ees.”
Iisrael alistab Hesboni kuninga Siihoni26Ja ma läkitasin käskjalad Kedemoti kõrbest Hesboni kuninga Siihoni juurde rahusõnumitega, öeldes:
27„Ma tahan su maast läbi minna. Ma käin ainult mööda teed, ma ei kaldu paremat ega vasakut kätt.
28Müü mulle raha eest rooga söömiseks ja anna mulle raha eest vett joomiseks! Ma tahan ainult jala läbi minna,
29nagu mind lubasid teha Eesavi järglased, kes elavad Seiris, ja moabid, kes elavad Aaris, kuni ma jõuan üle Jordani maale, mille Issand, meie Jumal, meile annab!”
30Aga Siihon, Hesboni kuningas, ei tahtnud meid läbi lasta, sest Issand, su Jumal, paadutas ta vaimu ja tegi ta südame kõvaks, et anda teda su kätte, nagu see nüüd ongi sündinud.
31Ja Issand ütles mulle: „Vaata, ma hakkan su kätte andma Siihonit ja tema maad. Hakka seda vallutama, ta maad omandama!”
32Ja Siihon tuli välja meie vastu, tema ja kogu ta rahvas, taplusesse Jahsasse.
33Aga Issand, meie Jumal, andis tema meie kätte ja me lõime teda ja ta poegi ja kogu ta rahvast.
34Ja me vallutasime siis kõik ta linnad ja hävitasime sootuks kõik linna mehed, naised ja lapsed; me ei jätnud alles ühtegi põgenikku.
35Me riisusime endile ainult karjad, samuti saagi vallutatud linnadest.
36Aroerist, mis on Arnoni jõe kaldal, ja jõeorus olevast linnast kuni Gileadini ei olnud linna, mis oleks olnud meile kõrge. Selle kõik andis Issand, meie Jumal, meie kätte.
37Üksnes ammonlaste maad sa ei puudutanud, kogu Jabboki jõe äärt, ja mäestikulinnu ega muud, mida Issand, meie Jumal, oli keelanud.
Mooses toob esile, et rännakuks Seredi jõeni kulus 38 aastat. Milline meeletu aeg selles “suures ja koledas kõrbes” (5Ms 1:19). Samas kõnes aga ütleb Mooses eelpool, et Issand “ tunneb su rännakut selles suures kõrbes. Need nelikümmend aastat on Issand, su Jumal, olnud sinuga, sul ei ole midagi puudunud.” Jumal tuli rahva trahviringile kaasa ja õnnistas ning hoidis neid ka seal - kõik need karistuse aastad.
Viimaks viis ta rahva Seredi jõeni. Kaldea keeles tähendab “zârad”okste tagasilõikamist, kärpimist. See tähistas vohava lehestiku ja eriti noorte võsude noaga eemaldamist. Jumal juhtis Iisraeli viimaks Seredi (“kärpimise”) orgu. Ja toimis nendega just nii nagu Jeesus ütles oma Isa Jumala kohta Jh 15:2: “Iga oksa minu küljes, mis ei kanna vilja, lõikab ta ära, ja igaühte, mis kannab vilja, ta puhastab, et see kannaks rohkem vilja.”
Trahviringile suunatud põlvkonnale tähendas see kestmise lõppu. Mida lähemale Seredile, seda rohkemad nende seast surid - kõik mehed, kes olid 12 suguharust olid käinud maakuulajatena Tõotatud Maal, ega toonud tagasi julgustavat sõnumit, pidid surema. Ja need, kes rännaku lõpuks olid veel alles jäänud, teadsid, et nendegi lõpp on väga lähedal. Nende lapsed aga, see uus põlvkond, tohtis alles jääda.
Samas kinnitab Jumal ka sellel teekonnal ja eriti uuele põlvkonnale oma hoolt oma rahva eest - seda nii nende varustamise, instrueerimise kui ka nende eest sõdimise läbi. Korduvalt loeme, et Jumal annab või on andnud teatud territooriumid kindlatele rahvastele - seda mõnikord ka nii, et hävitab eelnevad elanikud sealt maalt (s 19, s 24, s 31, s 33). Lisaks mõjutas Jumal Iisraeli vastaseid ka hirmuga : “Juba täna ma hakkan panema hirmu ja kartust sinu ees rahvaste peale kogu taeva all: kui nad kuulevad kuuldust sinust, siis nad vabisevad ja värisevad su ees.” (s 25). Näeme, kuidas Jumal toimib: väga sihikindlalt ja aktiivselt oma rahvale teed ja territooriumi vabastades. Iisraelil ei olnud vaja muud teha kui Jumala sõna järgida. Näeme ka, et Jumal tegutses suveräänselt - enda plaani kohaselt, Tema teadis mis oli rahvale parim.
5. Moosese raamatu 2. peatüki episoodide seeria rõhutab nelja võtmetegurit: a) Jumal on suveräänne ja tegutseb vastavalt oma parimale plaanile, b) Jumal ise sõdib oma rahva eest, c) inimesed said tagasi pöörduda usuteele, d) lõplik võit sõltub otseselt rahva sõnakuulelikkusest. Need neli põhimõtet on toimivad iga uskliku elus ka praegu.
Peale pikka ekslemist, liigub Iisraeli rahvas taas õiges suunas ning seda nii geograafiliselt kui ka vaimulikult. Nende eesmärgiks on uuesti jõuda Tõotatud Maale.
Aga Jumalal on ka teiste rahvastega oma eriline plaan, suhe ja lugu ning nende saatus sõltub paljuski sellest, kuidas nood käituvad Iisraeliga. Jumal ei ole üksnes Iisraeli Jumal, vaid kõikide rahvaste Jumal. Edomlased (s 1-8), kes said oma nime maa punastelt kaljudel ning oma eesiisa Eesavi punakast näost (1Ms 25:26, 30), keelduvad Iisraeli rahvast aitamast (4Ms 20:14-21), kuigi on neile kaugelt sugulased (1Ms 36). Hiljem lahvatab nende sügavale peidetud viha sõjas (1Sm14:47), kuid praegu tagatakse Iisraelile turvaline läbipääs. Moabiidid (s 9-18) ning ammonlased (19-23), Aabrahami vennapoja, Loti järeltulijad (1Ms 19:36,37), on oma maad samuti Jumala käest saanud. Ning kuigi hiljem tekib sõda ka nendega, ei sega nad praegu Iisraeli rahvast.
Sageli võib tunduda, et meie elu on mingite juhuslike sündmuste või olukordade jada ja me ei mõista, miks teatud jõud saavad möllata meie elus. Ometi ei ole see nii. Jumal tegutseb aktiivselt meie elus, meid ümbritsevate inimestes ja olukordades. Jumal varustab ja hoolitseb meie eest ustavalt - ka “trahviringil”, õpetades meile uut. Neil eksirännakutel toimub suur puhastumine, puhtaks lõikamine, mille head vlija näeme sageli alles tagantjärele. Vana peab surema, ja uus peab saama eluõiguse. Ja kui oled täna raskes võitluses, siis kinnita oma südant teadmiega, et Jumal võitleb ka sinu eest, Tema annab ise sulle sinu territrootiumi ja toob esile su pärandi.
Selle kommentaari autor: APÜ