Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Kui mõõt saab täis…

Kolmapäev, 18. Mai 2022

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 5Ms 9:1-12

Issand hävitab Kaananimaa rahvad
1Kuule, Iisrael! Sa lähed nüüd üle Jordani, et minna alistama
rahvaid, kes on suuremad ja vägevamad sinust, linnu, suuri ja taevani
kindlustatuid,
2suurt ja pikakasvulist rahvast, anaklasi, keda sa tunned ja
kellest sa oled kuulnud: „Kes suudaks seista anaklaste ees?”
3Tea siis nüüd, et Issand, su Jumal, on see, kes käib su ees nagu
hävitav tuli; tema hävitab neid ja alandab nad su ees - siis ajad sa nad
ära ja hukkad kiiresti, nõnda nagu Issand sulle on öelnud.
4Kui Issand, su Jumal, ajab nad ära su eest, siis ära mõtle oma
südames, öeldes: „Minu õigsuse pärast on Issand mind toonud pärima
seda maad!”, vaid nende rahvaste jumalakartmatuse pärast ajab
Issand nad ära su eest.
5Mitte oma õigsuse ja südame siiruse pärast ei pääse sa nende
maad pärima, vaid nende rahvaste jumalakartmatuse pärast ajab Issand,
su Jumal, nad ära su eest, et pidada, mida Issand on vandega tõotanud
su vanemaile, Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile.
Iisraeli vastuhakk Issandale
6Tea siis, et mitte sinu õigsuse pärast ei anna Issand, su Jumal,
sulle pärimiseks seda head maad, sest sa oled kangekaelne rahvas!
7Tuleta meelde, ära unusta, kuidas sa kõrbes vihastasid Issandat,
oma Jumalat! Sellest päevast alates, mil sa lahkusid Egiptusemaalt,
kuni teie tulekuni siia paika, olete osutanud vastupanu Issandale.
8Juba Hoorebil te pahandasite Issandat ja Issand vihastus teie
peale, tahtes teid hävitada.
9Kui ma läksin üles mäele vastu võtma kivilaudu, selle seaduse
laudu, mille Issand teile oli andnud, siis jäin ma mäele neljakümneks
päevaks ja neljakümneks ööks, leiba söömata ja vett joomata.
10Ja Issand andis mulle kaks kivilauda, millele oli kirjutatud
Jumala sõrmega, ja nende peal olid kõik sõnad, mis Issand oli
kogunemispäeval teile rääkinud mäel tule seest.
11Neljakümne päeva ja neljakümne öö pärast andis Issand mulle
need kaks kivilauda, seaduselauda.
12Ja Issand ütles mulle: „Tõuse ja mine siit kähku alla, sest su
rahvas, kelle sa tõid Egiptusest välja, teeb pahasti: nad on juba
lahkunud sellelt teelt, mida ma neid käskisin käia - nad on endale
valmistanud valatud kuju!”

Meenuta õnnistusi, mida oled Jumalalt saanud ja millega Ta on sulle oma armastust näidanud, siis meenuta ka oma eksimusi. Kumba on rohkem?

Moosese kirjeldab inimeste patust loomust kõrberännaku ajal, ja see toob veel enam esile Jumala armu. Inimesed olid siis kangekaelsed (s 6) ja mässumeelsed (s 7), ning ei kartnud provotseerida isegi Jumala viha (s 8), nt kuldvasikat kummardades (s 16). Kohad, kus rahvas pidi oma teekonnal peatuma, olid aga nende vormimise ja “läbikatsumise” paigad, kus neil sageli tuli oma ihadest lahti ütelda ( vt näiteks neile kohtadele antud nimede tähendusi salm 22).  Jumala hoolitsusele vaatamata olid uskmatus, nurisemine ja mäss sellel rännakul rahva pidevaks saatjateks (s 24).

Vaatamata sellisele taustale pole Moosese sõnade eesmärgiks keskenduda rahva süütegudele, vaid taas kord Jumala väelisele ja imesid tegevale armule.

Jumal teadis, et väline pilt võib inimese ära hirmutada - nood pikakasvulised anaklased tühistasid juba oma väljanägemisega Iisraeli lootuse võidule. Seda teades Jumal tõotab: ma ise tegelen nendega, mina ajan nad sinu eest ära! Jumal annab ka põhjuse, miks selle rahva mõõt Tema silmis oli täis saanud (s 5).

 Samas oli Iisraeli vaja hoiatada kergesti tekkiva vale suhtumise eest. Kui Jumal väeliselt mõne perekonna, kogukonna või isegi rahva ellu sekkub nii, et nende käekäik muutub - võib inimene kergesti arvata, et tema erilisus  ja õigsus tingib sellise Jumala soosingu. Teame seda nii oma kui mõne teise rahva ajaloost. Ometi ei ole see nii . Jumal nimetab lausa kahte põhjust, miks anaklased tuli maalt väja ajada: esiteks anaklased olid oma armuaja maha maganud, nad olid muutunud “jumalakartmatuteks” (s 5). Teiseks, pidas Jumal meeles Iisraeli esiisadega tehtud leping ja Ta on otsustanud seda pidada.

 Evangeeliumi sõnum, et Kristus suri meie pattude eest, kui me olime alles patused (Rm 5:8), peegeldub selles loos, Moosese ja Jumala kannatlikkuses. Mõlemad on vihased inimeste sõnakuulmatuse peale, kuid "arm võidutseb kohtu üle" (Jk 2:13), nii nende kui ka meie puhul. 

Mõnele võib ehk jääda ekslik mulje, nagu oleks Jumal Iisraeliga lõpetanud. Taoline lõpp läheks aga teravasse vastuollu nii Pühakirja peamise idee, kui ka Jumala südamega (Rm 11:1-6,11-24 4 Hb 7:25). 

Pigem tuleks tänast teksti lugeda iidse juudi ülestunnistuse tava valguses.  Juutide iga-aastase lepituspäeva teenistus sisaldab pikki ülestunnistuse palveid. Neid tekste loetakse sügava patukahetsuse vaimus ja kibedusega hinges, koos paastu ja palvega - need on otsekui meeleheitel oleva inimese appihüüd andestuse järele.

Meeleparandus tähendab patust loobumist ja Jumala juurde tagasi pöördumist. Ka  Mooses tuletab rahvale meelde minevikus tehtud vigu, kuid need ei too siiski kaasa edasist hukkamõistu. Moosese ei kuuluta, et Jumal on rahva maha jätnud (5Ms 9:14), vaid tuletab neile meelde, et nad vajavad jätkuvalt meeleparandust, andestust ja armu Jumalalt. kõigest hoolimata on Mooses isiklikult valmis rahva eest  palvetama (s 25-29) ja rahvas ei pea kannatama juba ära teenitud karistust, vaid nad saavad kogeda midagi hoopis palju paremat: uut algust, uut maad ja uut südant.

 
Mida võiks Jeesus palvetada täna sinu ja meie rahva eest (4). Kuidas võiksid Tema palved erineda sinu tavapärastest palvetest?