Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 2:22-36
Peetruse jutlus22[m]Iisraeli mehed, kuulge neid sõnu: Jeesuse Naatsaretlase, mehe, kellele Jumal on tunnistuse andnud vägevate tegude ja märkide ja tunnustähtedega, mis Jumal tema läbi teie keskel tegi, nõnda kui te isegi teate,
23tema enda, kui ta oli Jumala määratud nõu ja etteteadmise järgi loovutatud, olete teie ülekohtuste inimeste kätega risti naelutades hukanud.
24Aga Jumal on tema üles äratanud, päästes ta surmavaludest, seepärast et surmal ei olnud väge teda pidada oma võimuses.
25Taavet ütleb tema kohta:
„Ma näen Issandat alati enese silme ees,
sest ta on mu paremal pool, et ma ei kõiguks.
26Seepärast mu meel rõõmustab ja mu keel hõiskab,
mu ihugi võib hingata lootuses,
27sest sa ei jäta mu hinge surmavalda
ega anna oma Vagale näha kõdunemist.
28Sa oled mulle andnud teada elu tee,
sa täidad mind rõõmuga oma palge ees.”
29[m]Mehed-vennad! Tohib ju avalikult teile öelda peavanem Taavetist, et ka tema on surnud ja maha maetud ja tema haud on meie juures tänini.
30Et ta oli prohvet ja teadis, et Jumal oli talle vandega tõotanud tema troonile seada istuma järglase ta niuete viljast,
31siis ta nägi ette ning rääkis Messia ülestõusmisest:
„Ei teda jäeta surmavalda
ega näe ta liha kõdunemist.”
32[m]Sellesama Jeesuse on Jumal üles äratanud surnuist, meie kõik oleme selle tunnistajad.
33Et ta nüüd Jumala parema käega on ülendatud, siis ta on saanud Isalt Püha Vaimu, nagu oli tõotatud, ning on selle välja valanud; seda teie nüüd näete ja kuuletegi.
34Taavet ei ole ju läinud taevasse, aga ta ütleb:
„Issand ütles mu Issandale:
Istu mu paremale käele,
35kuni ma panen su vaenlased su jalajäriks!”
36[m]Kogu Iisraeli sugu teadku nüüd kindlasti, et Jumal on tema teinud Issandaks ja Messiaks, sellesama Jeesuse, kelle teie risti lõite!”
Enamik islamiusulisi ei usu, et Jeesus suri ristil. Nende arvates oleks Jumal nii püha meest ise kaitsnud sellise alandava surma eest. Samamoodi ei oleks enamik Jeesuse aegseid juute iial uskunud, et tõeline Messias võib lõpetada ristil rippudes. Meie siin oleme Jeesuse ristisurmaga nii harjunud, et kipume unustama, kui šokeeriv see sõnum ristilöödud Päästjast juutidele oli.
Juudid ootasid, et nende Messias hävitab paganatest vastased, mitte aga ei mõrvata paganate poolt” Nii oli Jeesuse hukkamine juutide jaoks tohutu komistuskivi, mis tuli ületada enne kui nad üldse said Kristuse vastu võtta. Just sel põhjusel rõhutas Peetrus oma sõnumis, et Jeesuse ristisurm ei olnud mingi viga, vaid osa Jumala suurest päästeplaanist, mis oli juba ette teada (s 23). Ta meenutas oma juutidest kuulajatele konkreetseid ajaloolisi fakte Jeesuse elust, surmast ning ülestõusmisest - fakte, mida tema kuulajaskond isiklikult oli läbi elanud ning võis kinnitada (s 22,29).
Peetrus rõhutab, et kõik, mis Jeesusele sündis ei olnud juhus, vaid Jumala tahtlik toimimine (s 23). Pane tähele kui mitmel korral selles lõigus on Jumal see, kes toimib. Jumal oli, ning on jätkuvalt kõike täielikult kontrollimas.
Peetruse kõne kulminatsioon tuleb 36.salmis. Et kõik eelpoolnimetatu on sündinud, saavad inimesed nüüd täie kindlusega teada järgmist: Jumal on teinud Jeesuse nii Issandaks kui Messiaks (“Kristus” on kreeka k “Messias”). Jeesus on see, keda tuleb kummardada. Tema on ainuke, kes täidab Iisraeli lootuse ning kõik selle, mis on kirjas nende Pühakirjas (s 25-28, 34). Tema on nüüd ülendatud Jumala paremale käele (s 33).
Samas - kui Peetrusel poleks juutidele midagi muud olnud peale uskumuse, et ristilöömine oli Jumala plaan, oleks ta suutnud veenda väga väheseid. Tom Wright on kommenteerinud, et nii enne kui peale Kristust oli mitmeid teisi “messiaid”, keda hukati samal viisil, ning mitte keegi ei järginud neid. Pigem oli nende surm otsekui kinnituseks, et nad siiski polnud õiged Messiad. Peetrus vajas midagi palju kaalukamat, et aidata juute nende suurest takistusest üle. Seepärast ei jäänud ta oma kõnes üksnes ristilöömise juurde, vaid lisas: “Aga Jumal on tema üles äratanud..” (s 24).
Ülestõusmisesse uskumine on raske paljudele ka meie päevil, siin sekulariseerunud maailmas. Uurimused näitavad, et isegi end kristlasteks nimetavate inimeste keskel on neid, kes ülestõusmisesse ei usu. Paulus on aga öelnud: “Aga kui Kristust ei ole üles äratatud, siis tähendab see, et ka meie jutlus on tühine ja tühine on ka teie usk.” (1Kr 15:14)
Selle kommentaari autor: APÜ