Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 6:1-15
Diakonid seatakse ametisse1Aga neil päevil, kui jüngrite arv kasvas, hakkasid kreekakeelsed juudid nurisema heebrea keelt kõnelevate vastu,[f] + [fr] 6:1 [ft] Heebrea keelt kõnelejate all mõeldakse Jeruusalemma algkoguduse seda osa, kes rääkis aramea keelt. [f*] et igapäevases abiandmises jäetakse nende lesed kahe silma vahele.
2Siis kutsusid need kaksteist kokku jüngrite kogu ning ütlesid: „See ei sobi, et me Jumala sõna kõrvale jättes hoolitseme toidulaudade eest.
3Vennad, vaadake endi seast seitse meest, kellel on hea maine ja kes on täis Vaimu ja tarkust, et me võiksime nemad seada sellesse ametisse.
4Meie ise aga tahame pühenduda palvetamisele ja sõna teenimisele.”
5See kõne meeldis tervele kogukonnale. Ja nad valisid Stefanose, mehe täis usku ja Püha Vaimu, ja Filippuse ja Prokorose ja Nikanori ja Timoni ja Parmenase ja Nikolaose, juudi usku pöördunud antiooklase.
6Need nad seadsid apostlite ette, ja kui nad palvetasid, panid nad oma käed nende peale.
7Ja Jumala sõna levis ning jüngrite arv Jeruusalemmas kasvas väga suureks; ka suur hulk preestreid võttis usu omaks.
Stefanos vangistatakse8Aga Stefanos, täis armu ja väge, tegi imetegusid ja suuri tunnustähti rahva seas.
9Siis tõusid mõned nõndanimetatud vabakslastute ja küreenlaste ja aleksandrialaste sünagoogist ning nende seast, kes on Kiliikia ja Aasia poolt, Stefanosega vaidlema,
10ent ei suutnud vastu seista tarkusele ja Vaimule, kelle läbi tema rääkis.
11Siis nad kihutasid üles mehi ütlema: „Me oleme kuulnud teda rääkivat teotussõnu Moosese ja Jumala vastu.”
12Nad ässitasid rahvast ja vanemaid ja kirjatundjaid ning tulid, võtsid Stefanose kinni ja viisid ta Suurkohtu ette.
13Nad seadsid sinna ka valetunnistajaid, kes ütlesid: „See inimene ei lakka rääkimast sõnu püha paiga ja Seaduse vastu.
14Me oleme kuulnud teda ütlevat, et see Jeesus Naatsaretlane hävitab selle koha ja muudab kombed, mis Mooses meile on pärandanud.”
15Ja kui kõik Suurkohtus istujad teda ainiti vaatasid, nägid nad tema palge olevat otsekui ingli palge.
Luuka jutustuses tekib ebakõla kahest väga erinevast grupist koguduse keskel - ühed kes rääkisid aramea keelt, ning teised, kes rääkisid kreeka keelt. Pikaajaline pinge viis selleni, et kreeka keelt kõnelev grupp koges, et nende leski koheldi ebavõrdselt toidujagamises.. Korraga oli tekkinud olukord, mis võis koguduse kaheks lõhestada. Selles lühikeses loos on mitu olulist õppetundi, mis aitavad toime tulla sisepingetega.
Koguduse juhid tegid targasti esmalt prioriteete paika pannes. Nad võtsid vaatluse alla nii tõstatatud teema kui ka võimalikud kandidaadid, kes sellega kõige paremini toime tuleksid. Nad ka mõistsid õigesti, et ei saa enda kutsumisest kõrvale kalduda, ning seepärast panid kokku uue meeskonna. Seejärel tugevdasid nad kokkukuuluvuse ning omanditunnet -kutsudes kokku terve kogukonna (s 2) ning paludes neil välja valida õiged inimesed meeskonna jaoks (s 3). Nimetatud valimine tagas uues meeskonnas vajaliku erisuste esindatuse ning võitis terve kogukonna usalduse (s 5). Viimaks võeti otsad kokku ning valitud mehed läkitati õnnistusega ametisse (s 6).
Lisaks administratiivsete ülesannete täitmisele diakonina, rakendas Stefanos ka kõiki enda teisi Vaimu ande teenimistöös ning oli üks esimesi, kelle läbi sündisid imed ja tunnustähed väljapool apsotlite gruppi. Ta diskuteeris avalikult sünagoogis -ilmselt kreekakeelsete juutidega, kelledest paljud elasid orjadena Rooma impeeriumi erinevais piirkondades, kuid mõned neist olid saanud end vabaks osta ja olid tulnud elama Juudamaale.
Tänu Jumalale tõeliste tunnistajate eest, eriti aga osavate apologeetide eest, kes on võimelised usu kasuks intelligentselt argumenteerima selles autoritaarsest sekularismist küllastunud maailmas. Kasvagu nende suguharu!
Võimetuna Stefanose oskusliku usu kaitsmise ees, valisid tollased usujuhid valetunnistajate tee, rikkudes seeläbi räigelt 9. käsku (2Ms 20:16), Tegu oli juba kauaaegse taktikaga, mida edukalt kasutati ka Jeesuse vastu (Mt 26:59-61). Saatana eesmärk on varastada, tappa ja hävitada (Jh 10:10) ning pole siis ime, et need, keda tema saab kasutada ei kasuta ausaid võtteid.
Paljudes riikides üle maailma koheldakse just kristlasi ülekohtuselt või isegi kuritegelikult ja läänemaailm ei ole siin mingi erand. Ning mõnel puhul, nagu ka tänases loos, on valetunnistajatel juhtiv ning otsustav roll.
Aga kas on võimalik, et ka meie, ehk isegi enese eest varjatult, kasutame valetunnistust? Näiteks siis, kui meile tundub, et kasulikum vait olla ning konfliktist eemale hoida, selle asemel, et tõusta ning oma seisukohta väljendada. Iga meiepoolne vaikimine ei pruugi sugugi neutraalne olla, vaid võib pigem muutuda valetunnistuseks selle vastu, mis on tõde.
Vaikimine ei ole alati kuld, Edmund Burke on öelnud: “Võidu saavutamiseks vajab kurat lihtsalt seda, et head inimesed ei tee midagi.”
Selle kommentaari autor: APÜ