Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 7:17-29
Stefanose kõne17Kui nüüd lähenes selle tõotuse aeg, mille Jumal Aabrahamile oli andnud, kosus rahvas ja kasvas Egiptuses,
18kuni tõusis teine kuningas, kes Joosepist midagi ei teadnud.
19See tarvitas kavalust meie soo kallal ja tegi kurja meie isadele, nõudes, et nende imikud heidetaks ära, nii et need ei jääks ellu.
20Sel ajal sündis Mooses ja ta meeldis Jumalale. Teda kasvatati kolm kuud tema isa kojas.
21Aga kui ta oli ära heidetud, siis vaarao tütar lapsendas ta ning kasvatas endale pojaks.
22Ja Moosesele õpetati kogu egiptlaste tarkust ja tema oli vägev oma sõnadelt ja tegudelt.
23Aga kui tal neljakümnes aasta täis sai, tuli tema südamesse mõte minna vaatama oma vendi, Iisraeli lapsi.
24Ja kui ta nägi ühele ülekohut tehtavat, läks ta appi ja maksis kätte selle eest, kellele tehti liiga, lüües egiptlase maha.
25Ta arvas, et ta vennad mõistavad, kuidas Jumal tema käe läbi annab neile pääste, aga nad ei mõistnud.
26Ja järgmisel päeval, sattudes nende juurde, kui nad tülitsesid omavahel, katsus ta neid lepitada ja ütles: „Mehed, te olete ometi vennad, miks te siis teete teineteisele ülekohut?”
27Aga see, kes tegi ligimesele ülekohut, tõukas ta eemale ja ütles: „Kes sind on tõstnud meile ülemaks ja õigusemõistjaks?
28Kas sa tahad ka mind hukata samal kombel, nagu sa eile hukkasid egiptlase?”
29Nende sõnade pärast Mooses põgenes ja elas võõrana Midjanimaal, kus talle sündis kaks poega.
Lugu Jumala toimimisest Aabrahami ja tema järglaste elus, on lugu täis armu, mis ei lase end heidutada ka inimlikust kangekaelsusest. See näitab meile samas, et Jumal, kes juhib omasid läbi üksikisikute või kogukondade, ei paku kergeid ja lihtsaid teid.
Aabrahamist oli möödas rohkem kui 600 aastat, ning 400 aastat Joosepist - kuid Jumal, ega ka Tema eesmärgid ei olnud muutunud. Aabrahami Jumal on ka Moosese Jumal (s 32). Jumala tõotused on jäänud samadeks (s 17) ning viiakse täide läbi Moosese. Jumal andis Aabrahamile tõotuse, et tema järglased pärivad maa, millele Aabraham esimesena, pimedas kuulekuses pidi rändama, ning miski ei saanud Jumalat takistada seda tõotust lõpuni täitmast. Samas, oli teekond täituiseni väga pikk ja ajuti väga piinarikas. Edasiminek toimus sageli läbi kannatuse, ja näeme, et Jumal ei vaadanud ka tõotuse edisviija (täideviija) nõtrusele ning ekslikkusele. Näeme, et sageli olid inimesed võimetud, ka Mooses oli nõrk. Vaid siis, kui Jumal ilmutas ennast ning esitas kutse - hakkasid asjad muutuma.
Joosepi vanemad vennad müüsid ta orjaks - ometi sai just selle läbi temast kord kogu Egiptuse üle valitseja (s Ap 7:9-10). Tänane piiblitekst algab ajast, mil Egitpusesse oli tulnud uus valitseja, kes ajaloost eriti ei hoolinud. Ta mitte ainult ei orjastanud kogu seal elanud Jumala rahva, vaid rakendas nende suhtes ka genotsiidi - arvestamata, et just selle rahva hulgast oli tulnud mees, kes kord päästis terve Egiptuse näljasurmast (s 18-19).
Jumala plaanis aga sai just sellest valitsejast see, keda Jumal kasutas, et kasvatada tulevast päästjat ja juhti sellele orjastatud rahvale. Mooses pidi läbi raskuste, koos Jumalaga õppima, et “mehe viha ei soeta õigust Jumala ees” (Jk 1:20), ning kõigepealt sai temast 40 aastaks mõrvarist põgenik (s 23-29).
Sinnamaani oli ülemkohus Stefanost hoolega kuulanud. Ning kuigi nad olid nõus kõigega, mida ta ütles, ei mõistnud nad tegelikut selle tähtsust ega tähendust. Nad ei suutnud näha, et Jumal on taas toimimas - ja viisidel mida inimesed pole osanud oodata; et nad on maha maganud Jumala suurima tõotuse täitumise! Ning lisaks sellele ei kulge ka nende elu selle loo valguses.
Stefanos aga alles hakkab oma jutu kulminatsioonini jõudma; see on lugu Jumala rahvast, kes on selline, et kord kuuleb Tema sõnu ning vastab neile ning siis aga teeb kannapöörde ja hülgab kõik. Ja Moosese lugu kirjeldab mõelmaid juhtumeid. Ta oma rahvas hülgas ta enne kui nad tema juhtimise suutsid vastu võtta ning hiljem on just tema see, kes peab kandma ning toime tulema selle rahva nurisemise ning mässamisega.
See lugu kordub ikka ja jälle - nii sageli on see Jumala ja tema rahva vaheline tüüpiline suhe. Aga ka meie oleme osalised selles samas loos, kuigi enne olime väljapool, võõrad ega kuulnud Jumala lepingu alla. Olime ilma lootuseta ja ilma tõotusteta - aga nüüd võime Kristuse lunastustöö kaudu olla osa sellest samast rahvast ning meil on eesõigus ja kohustus õppida selle rahva loost, kuidas Jumal toimib ja mida Ta ootab.
Selle kommentaari autor: APÜ