Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 7:44-53
Stefanose kõne44[m]Meie isadel oli tunnistustelk kõrbes, nõnda nagu oli seadnud ingel, kes Moosesel käskis selle teha eeskuju järgi, mida ta oli näinud.
45Selle telgi võtsid meie isad omaks ja koos Joosuaga tõid selle kaasa nende rahvaste maa vallutamisel, kelle Jumal oli tõuganud eemale meie isade palge eest. Nii see oli Taaveti päevini,
46Taavet leidis armu Jumala silmis ja palus, et ta leiaks eluaseme Jaakobi soole.
47Saalomon ehitas aga temale koja.
48Kuid Kõigekõrgem ei ela kätega tehtus, nagu prohvet ütleb:
49
„Taevas on mu troon
ja maa minu jalajäri.
Millise koja teie tahate mulle ehitada?” ütleb Issand.
50„Eks minu käsi ole kõik need teinud?!”
51[m]Te kangekaelsed ja ümberlõikamatud südamelt ja kõrvadelt! Teie panete alati vastu Pühale Vaimule, nii nagu teie isad, nõnda teete teiegi.
52Keda prohvetitest teie isad ei ole taga kiusanud? Ja nad on tapnud need, kes kuulutasid ette selle Õige tulemist, kelle reetjaiks ja mõrtsukaiks nüüd olete saanud teie,
53kes te saite Seaduse inglite antud korralduse kaudu, ent ei ole seda pidanud.”
Stefanos muutub oma kõnes evangeeliumi kaitseks aina meisterlikumaks. Nii tema ajalooline ülevaade kui ka teoloogiline argumenteerimine on otse Pühast Vaimust inspireeritud - sellest kiirgab teravat intelligentsust ja sügavat tarkust, kui ta oma sõnade kinnituseks puistab fakte ja üksikasju juutide ajaloost.
Aga siis jõuame 51. salmini! Usun, et vähesed usklikud julgeks öelda nii otse ja jõuliselt, kui Stefanos siin oma süüdistajate vastu. On vanasõna, mis ütleb, et meega püütakse rohkem kärbseid kui äädikaga. Samas näeme, et ka Issand Jeesus ise ei jäänud oma sõnumites alati kenaks ja viisakaks. Avalikus vastuseisus nimetas Jeesus varisere näitkes valgeks lubjatud haudadeks ( Mt 15:7, 14, Mt 23:27), süüdistades neid kurjuses ja kuulutades neile häda ja Jumala karistust ( Mt 23:13-32). Ristija Johannes aga nimetas tollaseid reilgioosseid juhte rästikute sigitiseks (Lk 3:7) mille peale variserid üllatavalt ei reageerinudki suure raevuga.
Pane tähele kuidas ka Stefanos kinnitab oma süüdistuse, suunates selle otse variseridele, kes teda süüdistasid. Rääkides otsekui Mooses, ei saanud Stefanos enam otsekohesemaks minna (s 51). Samamoodi kui variseride esiisad, kes olid tapnud Jumala sõnumitoojad, olid praegused usujuhid süüdi Jumala Õige tapmises (s 52). Nemad ise, kes peavad end Jumala seaduse valvuriteks, reetsid Jumala seaduse sõnumi ja Messia (s 53)!
Ka meie ei saa salata, et paratamatult kohtume omaski maailmas taoliste kõrgelseisvate ülekohtutegijatega - inimloomus ei ole aegade jooksul muutunud. Pigem tundub, et järjest rohkem on neid, keda leebe manitsus üldse enam ei mõjuta, ning on ka kohti ja olukordi, kus mõjub üksnes jõuline keelekasutus ja šokitaktika.
Ilmselt on põhjuseks pigem argus, mitte etikett, kui avalikes vastandmistes peljatakse pilti tuua Jumal ja jumalakartus kasvõi taolise jõuliste /jõhkrate väljendustega, mis sünnivad pühast vihast. Loomulikult peab sellisel juhul olema väga kindel teadmine, et see tõesti on vajalik mingis olukorras - ometi, kas ei peaks me usaldama ja järgima Jumala (Vaimu) juhtimist Stefanose kombel ka siis, kui need olukorrad tekivad?
Selle kommentaari autor: APÜ