Ebakindlus on tänase elu üks kõige iseloomulikumaid jooni. On siis tegu globaalse soojenemisega, terrorismi, tuumaohu, kuritegelike riikide, uute viiruste või muuga - me oleme ümbritsetud juhitamatutest ja ennustamatutest riskidest. Ka kristlik kogukond kogeb oludest tingitud ebakindlust ning peab lisaks toime tulema ka vaimsete väljakutsetaga nagu religioosne pluralism, vastuseis kristlikele tõekspidamistele ja paljudes riikides ka pidev kristlaste tagakiusamine. Lisaks on meil kõigil isiklikud ebakindluse tekitajad, mis on seotud tervise, töö või suhetega ning kristliku usu tunnistamisega seotud väljakutsed.

Tänane psalm gaga kinnitab, et keset ebakindlat maailma saab usklike kogukond leida julgeoleku Jumalas, kellele me kuulume. 

Psalm algab ja lõpeb Jumala ülevuse tunnistamiseg (s 1,14). Selle keskmes on Siion, Jeruusalemma ajalooline linnus. Jeruusalemm - pealinn, templi asupaik, Jumala nime, Jumala rahva ja Jumala eneseilmutuse linn. Siiski pole see  psalm üksnes laul linnast, vaid pigem seda linna kaitsva Jumala ülistamine. Elav Jumal on tema kaitsja ja ükski oht ei saa teda raputada (s 3). Psalmi keskosas on väljendatud kogu asja tuum: Jeruusalemm on märgistatud Jumala omanditunnusega ja Tema kaitseb linna igavesti (s 8).

Psalm tuletab meelde, et Jumala rahva sees elab Jumal ise oma Vaimu näol. Ta kaitseb meid igast küljest. Psalmi autor määratleb igast suunast tulevad ohud, kuid Jumala rahvas võib sellele vaatamata olla julge, sest Jumal on juba toonud meile võidu. 

Vähesed meist on immuunsed ebakindluse tunde suhtes, olgu selle põhjus siis ebakindel maailm või ebakindel süda, seepärast peaksime oma südant ikka ja jälle kinnitama psalmi lõpus oleva kuulutusega: Sest see Jumal on meie Jumal igavesti, Ta on meie juht lõpuni ja Tema juhatab meid ka surmast üle.