Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rm 10:1-13
Iisrael ja Jumala õigus1Vennad, minu südamesoov ja eestpalve Jumala poole Iisraeli laste eest on, et nad pääseksid.
2Ma tunnistan neile, et neil on indu Jumala suhtes, kuid mitte tunnetuse kohaselt;
3sest nad ei mõista Jumala õigust ning, püüdes kehtestada oma õigust, ei ole alistunud Jumala õigusele.
4Sest Seaduse lõpp on Kristus, õiguseks igaühele, kes usub.
5Sest Mooses kirjutab Seadusest tuleneva õiguse kohta: „Inimene, kes seda teeb, jääb elama selle kaudu.”
6Ent õigus, mis tuleb usust, ütleb: „Ära ütle oma südames: Kes läheb üles taevasse? - see tähendab Kristust alla tooma,
7või: Kes läheb alla sügavusse? - see tähendab Kristust üles tooma surnuist.”
8Kuid mida see siis ütleb? „Sõna on su lähedal, sinu suus ja su südames.” See on ususõna, mida me kuulutame.
9Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse,
10sest südamega usutakse õiguseks, suuga aga tunnistatakse päästeks.
11Sest Pühakiri ütleb: „Ükski, kes usub temasse, ei jää häbisse.”
12Ei ole ju erinevust juudi ja kreeklase vahel, sest seesama Issand on kõikide Issand, rikas kõikide heaks, kes teda appi hüüavad.
13Sest igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse.
Jumala valituil ei ole vaja taotleda isiklikku au. Jumal oli Iisraelile andnud erilise koha selleks, et Tema eesmärgid, pääste ning vägi saaksid nende kaudu nähtavaks, et Jumala nime kuulutataks ja austatakse terves maailmas. Selle valgel peame ka meie järele mõtlema, kas täidame Jumalast antud eesmärki ja Kristuse poolt antud läkituskäsku oma elus.
Paljud kristlased aarvavad 4. salmi põhjal, et kuna Kristus on käsuseaduse lõpp, siis pole juutide käsuseadusel enam mingit väärtust ega ka rakendust. Nad mõtlevad, et kristlastele ei ole käsuseadusest mingit kasu, sest kui mõni juut hakkab uskuma Jeesusesse, siis peab ta hõlgama Moosese seaduse.
Kreeka keeles siinkohal kasutatud sõna “telos” võib aga tõlkida ka hoopis sihtmärgina või eesmärgina. Kristus ei ole seaduse lõpp selle kaotamise või tühiseks arvamise mõttes. Seadust ei vahetata evangeeliumi vastu, vaid need kaks kuuluvad kokku! Kui käsuseadus ei juhi inimest evangeeliumi juurde, siis kasutatakse seda valesti!
Päästetud inimese ülesanne on elada Jeesuselt saadud kutsumise ja väärtuse kohaselt, tuues au Issandale (Fl 1:27; Kl 1: 10) Parimad nõuanded selleks leiame Mooses seadusest, eriti aga sellest, kuidas Jeesus tõlgendas neid Jumala poolt antud suuniseid (käske) oma elus.
Kui patune inimene tahab Jumalale kõlvata, peab ta saama õigeks. Juudid, kes ei võtnud Jeesust vastu Messiana - takerdusid arvamisse, et vaid käsuseaduse kohane elu saab inimesele tuua õigsuse ja pääste. Nad ei alistunud Jumala õiglusele.
Paulus aga teadis isiklikust kogemusest, mida praktiliselt tähendas püüdlus saavutada oma päästet läbi käsupidamise (Fl 3).
Kaaasja kristlastel keskel on samuti levinud eksitav arvamus, et me ise suudame end muuta Jumalale meelepäraseks. Tegelikult peaksid aga nii juudid kui ka paganad nõustuma, et pääste tuleb üksnes Jumalalt ja Tema kaudu. Tema üksi muudab meid kõlbavaiks.
Selle alustalaks on aga inimese usk Kristusesse - mis samuti on meile kingitus Jumalalt.
Selle kommentaari autor: APÜ