Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rm 14:14-23
Nõdrausuliste kohtlemisest14Ma tean ja olen veendunud Issandas Jeesuses, et miski pole ebapuhas iseenesest, vaid on keelatud üksnes sellele, kes arvab midagi keelatu olevat - sellele on see keelatud.
15Aga kui su vend saab toidu pärast kurvaks, siis sa ei käi enam armastuse järgi. Ära saada hukka oma toiduga seda, kelle eest Kristus on surnud!
16Ja ärgu olgu teotatav see, mis teie jaoks on hea.
17Jumala riik ei ole ju söömine ega joomine, vaid õigus ja rahu ja rõõm Pühas Vaimus.
18Sest kes sel kombel teenib Kristust, see on Jumalale meelepärane ja tunnustatud inimeste poolt.
19Niisiis, taotlegem seda, mida on vaja rahuks ja üksteise ülesehitamiseks!
20Ära kisu toidu pärast maha Jumala teost! Kõik on küll puhas, kuid häda inimesele, kes sööb teisele komistuseks!
21Hea on liha mitte süüa ja veini mitte juua ja mitte teha seda, mis on su vennale komistuseks.
22Usku, mis sul on, pea iseenese jaoks Jumala ees. Õnnis on see, kes enda üle kohut ei mõista selles, mis ta leiab õige olevat.
23Kui aga keegi sööb kõheldes, siis on ta süüdi mõistetud, sest see ei tule ta usust. Aga kõik, mis ei tule usust, on patt.
Sageli vastab Paulus oma kirjades ka küsimustele, mida talle on eelnevalt saatnud kirjade saajad. Ta vaagib erinevaid väiteid ja tasakaalustab neid, tuues välja mitmesuguseid rõhuasetusi. Mõnikord on Pauluse kirju lugedes tunne nagu kuulaks pealt ühe poole telefonivestlust, aga teise vastuseid ei kuule.
Käimasolevas diskussioonis tundub, et Paulus tahab nõustuda selle osapoolega, kes näeb end usus tugevana, samal ajal aga tahab ta osutada kohast ja armastavat hoolitsust ka nende vastu, keda tugev pool nõrgaks peab.
Paulus on jõuliselt positiivne. “Miski pole ebapuhas iseenesest,” (s 14). Head ei tohi mingil viisil tembledada kurjaks (s 16). “Igausgune toit on puhas” (s 20) - siin kinnitab Paulus põhimõtet, et kõik Jumala poolt loodu on hea.
Aga - kui keegi kogeb süümepiinu, isegi kui need tulenevad minevikus omandatud religioossest mõtlemisest, ning miski on selle inimese jaoks ebapuhas, siis ei tohiks nad vastuollu minna oma südametunnistusega (s 14). Meil kõigil tuleb elada lõpuni ausalt ja läbipaistvalt, olles hoolikalt läbi mõtelnud mida usume ning kuidas käitume (s 22). Inimesi ei tohi survestada minema vastuollu oma südametunnistusega, ega ka kogudusest mingi arvanuse tõttu üldse välja arvata: “Ära kisu toidu pärast maha Jumala teost! “ (s 20).
On ju jumalariik tegelikult “õigus ja rahu ja rõõm Pühas Vaimus.” (s 17), ega keskendu toidu (või muude tabuteemade) ümber. Asju tuleb osata näha pikemas perspektiivis.
Ka ei tohi lubada mingitel kolmandajärgulistel teemadel kogudust lõhestama hakata. Loomulikult võib sul olla enda arvamus ja vaated, kuid neid ei tohi kasutada hävituse ja haavamise relvadena teise vastu (s 22).
Paulus liigub siin veel palju kaugemale pelgast “tolereerimisest”. Koguduses ei tohiks keegi kedagi millegagi komistama panna (s 12). Taoliste takistuste püstitamine teiste teele on lubamatu! (s 13)
Selle kommentaari autor: Nigel Wright