Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rm 15:25-33
Pauluse kavatsustest25Aga nüüd ma lähen Jeruusalemma püha rahvast abistama.
26Makedoonial ja Ahhaial on olnud meeltmööda üht-teist jagada osaduseanniks vaestele Jeruusalemma pühade seas.
27Neile on see olnud meelepärane. Ka on nad nende võlglased, sest kui paganad on saanud osa nende vaimulikest andidest, siis on ka nende kohus teenida neid aineliselt.
28Kui ma siis sellega olen valmis saanud ja selle vilja neile ustavalt üle andnud, tulen ma teie kaudu Hispaaniasse.
29Aga ma tean, et teie juurde tulles tulen ma Kristuse rohke õnnistusega.
30Ma kutsun teid üles, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi ja Vaimu armastuse läbi võitlema koos minuga palvetes Jumala poole minu eest,
31et ma pääseksin uskmatute käest Juudamaal ja et mu teenistus Jeruusalemma heaks oleks pühadele meelepärane
32ning et ma Jumala tahtel võiksin rõõmuga tulla teie juurde ja koos teiega leiaksin hingamist.
33Aga rahu Jumal olgu teie kõikidega! Aamen.
Paulus oli kaua tahtnud külastada Roomas asuvat kogudust ja veel rohkem igatenud minna Hispaaniasse, et esimesena rajada kogudus ka seal. Hispaaniat peeti tol ajastul tsiviliseeritud maailma piiriks. Teadaolevalt ei jõudnud aga Paulus kunagi Hispaaniasse, vaid suri oma unistust realiseerimata.
Tema esmane ülesanne oli lahkuda Korintosest (Rooma kirja kirjutamise kohast) selleks, et minna Jeruusalemma - kus ta peagi arreteeritakse ning viiakse vangina edasi Rooma. Lisaks oli tal vaja kohale toimetada Väike-Aasia kogudustelt kogutud annetus esimesele, Jeruusalemma kogudusele, mis nüüd oli vaesunud.
Kogutud annetuse kohaleviimine Jeruusalemma oli Paulusele äärmiselt oluline, sest nii tekkis sild juutide ja paganate vahele. Kuna vaimulikud õnnistused olid teistele rahvastele tulnud juutide kaudu, oli igati kohane, et materiaalne õnnistus tuleb paganatelt neile tagasi (s 27).
Arvatakse, et Jeruusalmma kogudus oli vaesunud suuresti seetõttu, kuidas koguduse keskel oldi Nelipühi päeva järel küll innukalt, aga oskamatult praktiseeritud kõikide asjade ühist haldamist (Ap 2:44-45). See võib olla tõsi, aga võib ka mitte. Igal juhul oli kogutud raha, millega Paulus Jeruusalemma poole reisis (koos kaitsesalgaga - s 31), reaalne ja käegakatsutav tõend kristlaste vastastikusest hoolimisest ning omandi jagamisest. Ilmselt oli see ka esimene rahvusvaheline toetusfond üldse. Meile on see aga meeldetuletuseks kui tõsiselt tuleb suhtuda annetamisse (2Kr 8:13-14).
Mõeldes kõikidele väljakutsetele, millega Paulus ja algkogudus silmitsi olid, on vaimulik sügavus ja emotsionaalne soojus, mis neid kandsid, imetlusväärsed. Paulus mainib 13. salmis armastuse, rõõmu ja rahu õnnistust: “ Aga lootuse Jumal täitku teid kõige rõõmu ja rahuga usus, et teil oleks küllaga lootust Püha Vaimu väes! “ Ta tuletab meelde vaimulikke õnnistusi, mis on tulnud juutide kaudu ning mõeldes eesootavale Rooma külastusele, (kui Jumal selle võimalikuks teeb), tahab ta koguduse juurde tulla just rõõmuõnnistusega (s 32). Selle sama kirglikkusega, mis samuti on Kristuse läbi antud Püha Vaimu and, pöörasid aga hiljem nood esimesed kristlased “kogu maailma peapeale” (Ap 17:6).
Selle kommentaari autor: Nigel Wright