Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rm 16:17-27
Nimelisi tervitusi17Ma palun teid, vennad, pidada silmas neid, kes tekitavad lõhesid ja pahandusi õpetuse vastu, mida teie olete õppinud. Hoidke neist eemale,
18sest niisugused ei teeni meie Issandat Jeesust Kristust, vaid oma kõhtu, ja nad petavad libedate sõnade ja ilukõnedega lihtsameelsete südameid.
19Teie kuulekus on ju kõigile saanud teatavaks. Seepärast olen ma teie üle rõõmus, ent ma tahaksin, et te oleksite targad heale, aga jääksite puutumatuks kurjast.
20Aga rahu Jumal purustab peatselt saatana teie jalge alla. Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teiega! Aamen.
21Teid tervitavad mu kaastööline Timoteos, ning Luukius ja Jaason ja Soosipatros, mu sugulased.
22Mina, Tertius, kes ma selle kirja olen kirjutanud, tervitan teid Issandas!
23Teid tervitab Gaius, minu ja terve koguduse võõrustaja. Teid tervitab Erastos, linna varahoidja, ja vend Kvartus.
24[Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teie kõikidega! Aamen.]
Ülistus Jumalale25[Sellele aga, kes teid võib kinnitada minu evangeeliumi ja Jeesuse Kristuse kuulutuse kohaselt, selle saladuse ilmutuse kohaselt, millest on igavesest ajast vaikitud,
26nüüd aga on tehtud avalikuks ja prohvetite kirjade läbi igavese Jumala käsu kohaselt kõigile rahvastele antud teada kuulekuseks usule,
27ainsale, targale Jumalale - temale olgu kirkus igavesti Jeesuse Kristuse läbi! Aamen.]
Ka tänane piiblitekst pakub meile paeluvaid sissevaateid esimeste kristlaste ellu. Eile lugesime Foibest, keda nimetatakse nii diakonissiks, koguduse teeni(stu)jaks, aga ka paljude toetajaks (Rm 16:2). Sõna “toetaja”, mida Paulus siin kasutab, tähendas Rooma ühiskonnas inimest, kes oma isiklikku vara kasutas üldiseks ja avalikuks hüvanguks. See lubab järeldada, et Foibe oli iseseisev ja jõukas naine, kel oli võimalik äriasjus Rooma reisida. Kui nüüd Paulus teisal ütleb, et kristlaste hulgas polnud palju mõjukaid (1Kr 1:26), siis need vähesed, kes mõjukad olid, kandsid seda olulisemat rolli.
Paulus mainib siin ka Gaiust, üht esimest usuletulnut Korintoses, keda Paulus ise oli ristinud (1Kr 1:14), ning kelle majas käis kogudus koos; ja Erastust, kes oli “linna varahoidja” (s 23). Need inimesed olid varase koguduse arenemisel olulises rollis ning kui meie koguduste keskele tänapäeval kingitakse taolisi mõjutajaid, tuleks neid smamoodi kogu aususe ja respektiga rakendada usu ja usukogukonna arendamiseks ning edendamiseks.
Pauluse põhiline hool neis viimastes salmides on veelkord edastada olulised hoiatused ja õnnistussoovid. Tuleb hoiduda kõigist, kelle eesmärk on tekitada lõhesid või kelle õpetus läheb vastuollu selle alusega, mida apostlid olid rajanud (s 17). Ka koguduse keskel võib olla inimesi, kes otsivad pigem mõjuvõimu ning kelle motiivid pole siirad (s 18). Paulus manitseb usklikke, et nad oleksid süüst puhtad õigel viisil - “ma tahaksin, et te oleksite targad heale, aga jääksite puutumatuks kurjast.” (s 19). Kurjusel ei ole tulevikku (s 20).
Taolises tervituste saatmises peitub vaimne vägi (s 16, 21, 23). Isegi Tertius, kes oli Pauluse kirjutaja, saab sellest osa (s 22)! On oluline väljendada (oma) sõprust, teadlikkust ja head tahet - eriti koguduste vaheliselt. Parim osa sellest on loomulikult õnnistuse edasiandmine. Paulus tegi seda salmides Rm 15:13 ja Rm 15:33. Siin teeb ta seda veelkord salmis 20. Jäägu lootus, rahu, rõõm ja arm ka meiega.
Selle kommentaari autor: Nigel Wright