Mida head võivad meie praeguses maailmas korda saata vaesed ja tasased? Millise vahe võiksid tuua need, kes otsivad sõja asemel rahu? Milline positiivne mõju võiks vähemusel (meil) olla ühiskonnale? Kas kurjus lihtsalt ei neelaks meid, võidutsedes ülekaalukalt meie üle?

Mitte tänase piibliteksti kohaselt. Jeesus kasutab siin kahte metafoori, et kirjeldada tervendavat mõju, mis meil maailmale võib olla (peaks olema). Need, soola ja valguse kujundid, on sihilikult sellisel kombel kõrvuti pandud näitamaks nende omavahelist paralleelsust. Ning mõlema puhul kasutab Jeesus jaatavat väidet: “Teie olete maa sool” on kokku pandud väitega “Teie olete maailma valgus.” Nii soola kui valguse puhul tuleb muutust toov aines ja toime - Jumalalt; Tema teeb, et me oleme. Usklike "soolasus ja valgus" ei teki nende endi pingutusest või püüdmisest, vaid voolab neisse Jumalalt, kõige elutoova allikast. 

Mõlemale järgneb selle jaatuse põhjendus - sool peab alles hoidma oma soolasuse, et jääks püsima tema säilitav mõju ning valgus peab pimeduses särama selleks, et inimesed näeksid Jeesuse järgijate häid tegusid. Kui nii sool kui ka valgus oma mõju kaotavad, pole neist kasu enam millekski (Jh 15:4-5).

Kogudus on kutsutud olema siin maailmas soolaks ja valguseks - soolaks, mis takistab sotsiaalset roiskumist ning valguseks, mis särab pimeduses. Mida rohkem on meie ümber pimedust ja sotsiaalset roiskumist, seda rohkem on vaja nii soola kui valgust!  Mõlemad metafoorid räägivad tegudest, aga ka vastutusest, mille Jumal meile andnud on. 

Olla sool iseenda jaoks on absurdne, soola otstarve on vältida roiskumist; samuti on tegu valgusega, mis kaotab oma mõtte, kui see samal ajal kinni katta. Absurdne on olla usklik iseenese pärast või olla kirik kiriku jaoks. Jeesus tuli maailma jaoks. Tema jüngrid annavad Tema tunnetuse valgust maailma (2Kr 2:14-15)!

Nii sool kui valgus on ennastohverdava andmise sümbolid ning see ongi jüngerluse tuum. Sool levitab maitset ise sulades ja end kaotades; tuli saab alguse tuleleegist – ennekõike ohvritoomisega seotud sümbol. Praktikas tähendab taoline ohverdav südamehoiak sekkumist. Meil pole võimalik panustada vaimulikult kui hoiame ohutut/mugavat distantsi. Sõna peab saama lihaks ja elama inimeste keskel, kui soovime et midagi muutuks. See on nagu jõgi Hesekieli nägemuses, mis voolas välja Templi läve alt ning suundus keset ühiskonda. Selles väljapoole voolamises saab jõest elu, viljakuse ja pühaduse katalüsaator, esiletooja ( Hs 47: 1-12) 

Meil pole luba eralduda avalikust sfäärist. Ükskõik kui väikene hulk meid ka poleks, ei tohi me vaikida. Me ei tohi keelduda ülekohtule, ebaõiglusele ja korruptsioonile vastu astumast, kui näeme neid oma rahva keskel või ühiskonnas. Meil tuleb toetada seaduslikkust, vähemuste õiget kohtlemist ning iga inimese väärikust, kes on loodud Jumala näo järele. Praeguse maailma ainuke lootus ongi see, et kristlik kogukond ei tagane oma eesmärgist - olla maa sool ja maailma valgus.